Marineeritud (sea) sisefilee

...

Kas te, kallid lugejad, teate ja mõistate, et alanud on jalgpallile kaasaelamse hooaeg? Te saate ju aru, et tegemist on spordialaga mille ilu ületab kõik maise ning mis on lihtsalt nii hingeminev, et vastupanu on võimatu? Sellepärast ütledki sa reedel peale tööd oma sõpradele (Martin, Kristjan ja Andres), et kodust pole vaja läbi minna, võtaks suuna läbi 6teist kannu kohe stadkale. Väike ring kõrtsist läbi on vajalik, sest temperatuur hakkab ilmselt üsna kiiresti langema, +8 pole tegelikult alustusekski just mingi mõnsa ilm. Varem on parem kohal olla ka sellepärast, et muidu tuleb n**** kaugelt tribüünini kõndida, mingi oma sada meetrit. Prillikivina läikivale valuvelgedega bemmile leiavad väravalähedase koha pargiäärses mudamülkas ka Vitali, Dima, Andrei ja Serž. Kuna nad käivad siin tihti siis ei tundugi see enam võõra maja ees parkimimisena ning Dima ei hakka täpsemalt puude vahele rihtima, ruumi mööduda on küll. Pealegi mingi piff koperdab oma koeraga ees, on ilmselge, et ta ei mõista kogu seda erutavat sagimist.
Staadionil põlevad prožektorid, mis siis, et kell pole veel seitsegi. Need annavad etendusele palju juurde, usutavust, tõsidust, tunnet, et siin ei aeta mingisugust  nurgatagust asja. Ja see hiiglaslik tabloo, oo ei jää mingit kahtlust, asi on tõsine. Ja see on päris! Päris jalgpall! Mitte mingi lühkarites mööda hõredaks hõõrutud muruplatsi ringi silkamine, eesmärgiga lüüa “värav” väravasse millel kellegi kurja käe või paratamatute ilmaolude tõttu pole enam võrkugi. See oli muidugi aastate eest oivaline ajaveetmisviis kuid nüüd on kõige olulisem elada kaasa, toetada, ergutada, innustada professionaale.
Aeg voolab omasoodu ja juba lüüakse mäng lahti, nüüd ei ole enam mahti muule mõelda – nelisada inimest kord rõkkavad, kord heituvad. Oleks muidugi parem kui 1300 kes tribüünile veel juurde mahuksid just siin ja praegu samuti seisaksid hea selle eest, et mäng tõesti peetud saaks. Selle massi seest saab mõnevõrra väljapaista tänu koorineeritud hüüatustele “Tartu, Tartu, Tartu”, “Tammeeekaaa, Tammmeeekaa, Tammmeekaa”, “Oolleaalleoolollelllalla”, “Eoel-aaaah-aaall-aaaoooa” ning kaasavõetud trummidele (sest vuvuzelat ei olnud). 22.minutil lüüakse värav, kahjuks kodumeeskonnale. Hetkeks on meeleolu staadionil rusuv, kõik ju teavad, et eelmise aasta meistriteliiga üheksanda koha omanikud (koduvõistkond) mängivad teise koha omanikega. Ja nii lähebi 52.minutil tuleb veel üks värav ning see jääb teiseks ja viimaseks. Mängu jooksul tulevad veel mõned hoiatused, päris viimasel minutil saab kollase kaardi Réginald. Loomulikult tekitavad hoiatused vähemalt teatud osas pealtvaatajaist pahameelt, võetakse üles valjhäälne arutelu ning püütakse kohtunikulegi selgeks teha tema ilmselgelt eksimust.
Ja nii see mäng käib väravale järgnevast joovastusest (kui see lüüakse vastas meeskonnale) kuni ahatuseni hetkel mil pall mingil arusaamatul põhjusel veereb või vihiseb kauge kaarega sinna kuhu ta kindlasti minema ei peaks (kodumeeskonna võrku). Milline emotsioonide pillerkaar, mitte miski ei kõiguta teadmist, et ainult valjuhäälne ning kindlameelne toetuse avaldus on see, mis just sinu võistkonnale edu tagab.

Shame on you, kes te arvasite, et lõpuks tulevad massirahutused vms. Kuritegevuse kasvu, sh lömmis ninasid ning muid ilmselgelt meditsiinilist järelvalvet vajavaid kehamoonutusi ei ole ma märganud. Ja ausalt, mul ei ole tegelikult midagi jalgpalli ega spordi vastu, mõnel mõistliku temperatuuriga päeval olen isegi mõelnud vaatama minna, et what’s all the fuss about. See on siin pigem selline #maheeneseiroonia, #vähemaltkanadonturvaliseltaedikus.

...

Igast tühjast-tähjast lobisen ma ikka sellepärast, et mitte millegist muust pole lobistada. Mida ma kirjutan, et “kallis ristirahvas, käisin üleeile poes, anti poolmuidu sea sisefileed ära, kohe tuli meelde, et nami-namis oli miskine retsept mis silma jäi (marineeritud seafilee) ja nagu pärdik kunagi otsustasin aga katsetada; ainult avastasin, et ei ole portveini ega rosmariini, mis tähendas, et retseptist jäi ainult metoodika, sest pistsin filee hoopis ingverisiirupi ja siidriäädikaga marineeruma; sai väga hea, tänan tähelepanu eest”


Keda huvitab tänane mäng, siis palun väga – Tammeka vs Nõmme Kalju

Tammeka YT lehekülg

http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/11388/Marineeritud-seafilee

Advertisements

2 comments

  1. Mulle ka need võikud väga meeldisid 🙂 Mis vahekorras sa ingverisiirupit ja siidriäädikat panid liha marineerimiseks? Ja kas miskit veel?

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s