Intervjuu kadunud blogijaga (aka milleks sulle fritüür?)

Küsimus: Tsau-mis-teed?

Vastus: Ah, ei midagi. Ja kõike.

K: Kuidagi vaikne oled?

V: Ei ole, pigem ainult mölisen. Või noh, kirjutan kurje kirju näiteks.

K: Kellele? Miks?

V: Inimestele, kes püüavad muga tüli norida. Seejuures mina ei taha üldse tülitseda, ei tea kust nad äkki tulnud on? Ilmselt on midagi joogivees. Või on selles süüdi need kohutavalt tuulised ilmad. Ei saa ma aru kust see tuul tuleb, mu kausikujuline kaluriküla on ju nii sisemaa kui veel vähegi võimalik.

K: Jaa, see on üks elu suuri müsteeriume. Ma küll arvasin, et mingi loominguline kriis on vaikuse taga. Ei ole v?

V: Ei, otseselt nagu pole. Näe Instagrammis elu keeb, Facebookis küll vähem. Mõtteid on küll, hommikuti kui rattaga sõitmas käin (kuu ajaga olen umbes 180 km sõitnud, vaata siin on niii ilus pilt ka:

Väga veider

Väga veider

tuleb igastahes, igasuguseid mõtteid. Lisaks kuulan ma veel podcasti Spilled Milk. Sealt tuleb hulga häid mõtteid, täna näiteks vahvlite osas. Üldiselt aga pigem suunal, et me suudaks ju kindlasti Eestis ka ühe korraliku toiduteemalise podcasti püsti panna, või kuidas?

K: Noo-jaa. Ilmselt ainult siis kui sa end kätte võtaks ja seda kuidagi alustaksid. Aga kuhu mõtted kaovad?

V: Eem, tuulde? Ega ühtteist on teoks ka saanud.

K: Näiteks?

V: Noh mingi rumala nalja tõttu, oman ma nüüd fritüüri. Ja esimene fritüüriminegi tehtud.

K: Kuidas see siis juhtus?

V: Osta.ee juhtus. J. ikka vahest saadab linke parimatele pakkumistele (loe: veidratele asjadele) ja ütleb, et ma olen raha teeninud seal, tuleks endale midagi ilusat lubada. See oli pigem selline naljapakkumine, ma ei arvanud, et võidame. Nagu näha, valesti arvasin.

K: Mis oli alghind ja paljuga võitsid?

V: 50 ja 52. Kuluks oli veel Cargo. Igapäev ja päris raha eest ei ostaks. Ükskord elus diil.

K: Enne kui läheme fritüüri omamise ja käitlemise detailide juurde, selgita veidi lugejatele, miks? Miks sellise lollusega on vaja tegeleda?

V: Lihtne vastus on, et ei olegi vaja. Ma ütleks isegi, et suurele enamusele inimestest oleks tervislik selliste asjade peale isegi mitte mõelda. Tekitab ainult südame puperdamist. Aga sellele vaatamata võin ma täiesti kindlalt väita, et on hulk hilistes kahekümnendates-varastes kolmekümnendatest lapsemeelseid keda antud agregaat lõputult rõõmustas/rõõmustab. (Siinkohal olgu märgitud, et vanuste vahemik ei ole kindlasti eelmainituga piiratud). Lisaks on veel võimalus, et inimestele jääb lihtsalt aega ja energiat üle. Või pole sellega midagi paremat teha. Või tahaks hirmsasti praetud toitu aga panni ei ole.

K: Väga hea, sellega on siis umbes sama selge kui krokodillide lendamisega. Räägime nüüd natuke gabariitidest.

V: Välismõõte ei oska öelda, sisse mahub 4-5 liitrit õli, muu info oli kirjeldatud nii:

Osta.ee'st

Osta.ee’st

Tööstuslik on enam-vähem nagu öelda eelmise sajandi algusest pärit tooli kohta antiikne. Ja kolmefaasilisus ei osutunud tõeks.

K: Kas masin saabus kasutusvalmina?

V: Ei, juhe oli selline kolme ogaga, selle vahetas J. ära. Ja tervemõistuslik tundus seda ka pesta, J. keetis ja küüris üsna kaua. Olgem siiski ausad, ega fritüürimise juures sellisest pruunist kleepuvast tatist ei pääse.

K: Ja siis õli sisse ning fritüürima?

V: Enam-vähem. Õlis saab toidupoest, Rimis näiteks maksis 5 liitrit 8,45€. Hetkes võiks peatuda ja mõeda veel järgnevatele aspektidele:

  1. Õues on väga hea frittida. Ainus millega tuleks arvestada, et allatuult ei jääks ühtki tundlikuma ninaga kodanikku ega naabrite nööril kuivavat pesu.
  2. Kuigi ära mahub 5 liitrit õli, oleks parem siiski 4 panna. Sest 5 liitri puhul saab natuke rohkem friteeritavat kraami lisades, täiesti kindlalt õli üle serva keeta. Terrassilaudadele tuleb õliga immutamine väidetavalt kasuks.
  3. Mõtle läbi millest alustada, kuigi võid ihaleda kauaoodatud praekana, siis arvesta, et nii kui paned fritüüri midagi äsja jahus paneeritut, hakkab see jahu seal kõrbema ja hiljem pontšikuid enam väga teha ei taha, eksju? Me olime siiski täitsa targad seekord ja alustasime kartulitega.
  4. Kui on nii nagu nagu selle masinaga ja pole ühtki kriipsukest mis signaliseeriks kui palju kraade sees on, oleks hea omada termomeetrit.

K: Ja palju siis kraade sisse saite?

V: Kuskil 180°C kanti. See ilmselt oleneb veidi sellestki kui jaanipäevalik ilm on. Meil oli väga klassikaline.

K: Ja mis siis friteeritud sai?

V: Proovisime ühtteist, sh poekartuleid. Aga väike valik:

Kartul. Mullune (ei ole kuigi hea aga õnneks nüüd on otsas)

Kartul. Mullune (ei ole kuigi hea aga õnneks nüüd on otsas)

Chicken 65

Chicken 65

Chicken 65 (Indian Fried Chicken) – väga hea, mulle meeldis, küpses ilusti läbi ja oli kergelt vürtsikas.

Kalmaar

Kalmaar – napilt ei olnud kumm

Kana

Kana

Classic Southern Buttermilk Bathed Fried Chicken – väiksemad tükid olid paremad, sellise kondiga kana läbiküpsetamine võtab metsiku aja ja lõpuks pole ikka päris kindel kas sai valmis. Kaaluda eelküpsetamist.

K: See on kõik olnud väga põnev, ma usun, et lugejad leidsid siit palju inspiratsiooni. Kas sul oleks veel midagi lõpetuseks öelda?

V: Ei.

Advertisements

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s