Saksa küpsised 1/5: pistaatsiaküpsised

Värskelt promoveeritud dr ema otsustas ühel päeval tolmu pühkida ja pärast seda kui ta oli mu kokaraamatute/ajakirjade riiuliga ühele poole saanud, tuli lagedale eksistentsiaalse küsimusega. Küsimus oli: kust sul tekkis huvi kokanduse vastu?

Ega sellele vist ühest vastust ei ole. Eks oli mingeid loomupäraseid eeldusi, mida kodus sobivas suunas arendati.

...

Nali naljaks aga praegu tagasi vaadates ei oska tõesti arvata kuidas oleks saanud nii üles kasvada, et ei oska süüa teha, nööpi särgile ette õmmelda, kraanikausi ummistust likvideerida (kodus ei ole ma sellega küll kunagi tegelenud), pitsaahju ehitada… Kipub ikka jälle naljaks, kuigi ma tahtsin täiesti tõsiselt jõuda ringiga selleni, et 20 aastat tagasi ma nägin ajakirjas Burda Saksa küpsiseid ja sellel oli ilmselt mingi mõju. Mõned sellele eelnenud võimalikud pidepunktid, mille peale ma ise suudan tulla:

  • Memm (vanavanaema) – vaata šikki kartulikoorimise pilti ülal – ja kindlasti mõlemad mu vanemad, süldikeetmine ja ilusate võileibade tegemine käpas nagu nalja 🙂
  • Astrid Lindgren on paljuski süüdi – sry, aga ma siiani kahtlustan, et Väikevenna ema tehtud hakklihapalle ei ole ma kunagi suutnud järgi teha (minu omad pole piisavalt ümmargused ja krõbedad!). Majasoku kaneelisaiad see-eest on täiega käpas juba u 10ndast eluaastast. Tõsi, hoopis mingi Disney kokaraamatu järgi, milles sisalduvat pärmitaigna retsepti võin ma unepealt ka praegu teha. Meisterdetektiiv Blomkvistis olid pagar ja vürtspood, kust seiklustele kõikse paremat kaasa sai näpata. Vahtramäe Emilil aga sahver, mis tundus põhjatu. Pipi käis kommipoes ning mind huvitas pigem see milliseid erinevaid sorte komme olemas on, mitte tõsiasi, et need lastele laiali jaotati (närb kommisööja siiani). See loetelu võiks jätkuda veel tükim aega. Pikemat diskursusanalüüsi saaks arendada küsimuses kas Nõukogude Eestis unejutuna näiteks Bullerby lapsi kuulanud lapsuke ikka sai aru mida värki need Rootsi lapsed seal nende vesikringlitega jahmisid või mis imedemaa see vürtspood oli.
  • Lilian Kosenkranius ja “Vaata kööki” – mu ainus kaebus on, et retsepte lapsed maha kirjutada ei jõudnud. Ma tean, sest ma proovisin.
  • Laste kokaraamat, Salme Masso. Retseptid tundusid mulle suht kasutud. Aga need pildid! Ma olen 100% kindel, et aastal 1983 kui see raamat välja anti ei näinud mitte miski NLis nii kena välja. Vaatamata sellele, et Brežnev oli juba kõrvad pea alla pannud. Aga eks ta tõsi on, et elati ju simulaakrumis nii ehk naa, Salme Masso retseptidki sisaldasid koostisosi, mis olid kas defitsiit või puudusid lihtsalt juba pikemat aega poelettidelt. Ikkagi, need pildid…
laste kokaraamat masso.001

Laste kokaraamat, Salme Masso. Pildid joonistanud Elle Tikerpäe

  • Saiad, pirukad, koogid, Ida Savi. Keset seda raamatut on mõned erakordselt koledad fotod, üsna keskpäraselt sooritatud küpsetistest. Mis te arvate mis mulle meeldisid hoopis? Jep, joonistatud pildid.
Saiad, pirukad, koogid, Ida Savi.

Saiad, pirukad, koogid, Ida Savi. Kunstiliselt kujundanud A.Säde

  • Noh ja siis oli veel posu mingeid raamatuid, nt legendaarne Tervislikust ja maitsvast toidust. Ning Atandi kalad (seda ma ei puutunud) jms. Ja siis see hästi-hästi vana raamat (aga sellest on ka varem juba juttu olnud).
  • Kartoteegist olen ma kunagi natuke kirjutanud.
  • Natuke hiljem tulid juba Pie in the Sky ja Nero Wolfe – no ma ei tea, kuidagi köitsid mõlemad.
  • Ning siis olid ajakiri Burda ja Kodukiri. Burda oli/on selline mooduleht teatavasti, kus lõiked sees (sellest saaks ka eraldi pika jutu kirjutada, et kuidas õmmelung elu mõjutanud on). Nüüd seda enam ei ole aga lõpus oli vanasti mingi retseptivärk ikka ka. Haarasin küünlajupi pihku ning roomasin arhiividesse, kaevasin välja näiteks kõikse vanema mis meil on:
Burda 1988 nr 5

Burda 1988 nr 5

Kodukirja esimest numbrit otsida ei viitsinud aga neid sai omalajal, eriti just mida-teha-lõunaks inspiratsiooni tarvis, ikka päris palju lapatud. Kodukiri tutvustas pigem sellist skandinaavialikku elu, Burda oli rohkem vana Euroopa (vähemalt mulle tundub nii praegu). Õnnetuseks ei osanud ma siis eriti võõraid keeli, googletranslate leiutamiseni oli kah veel omajagu aega ja olgem ausad, mida olekski 1994 aastal olnud peale hakata säärase imeretseptiga:

Burda 1994, nr 9

Burda 1994, nr 9

Aga imetlusega vaatasin ma siiski jõulukraami, eriti aga küpsiseid, väikevormid on mulle alati meeldinud. Ja küpsiseid tundus olevat lõputult.

...

Tänasel päeval saan ma muidugi aru, et tegelikult neid just niiiii palju erinevaid ei olnud ning liivataigen jääb liivataignaks ükskõik kuidas sa seda vormid. Sügavam Saksa traditsioon meie peres puudub ja toona jäid need küpsised kõik ajakirja veergudele. Samuti ei ole mus kunagi mingit sügavat emotsiooni tekitanud poes müüdavad pakid Saksa assortiiküpsiseid (ma olen ka närb küpsisesööja).

Eriti meeldis mulle 1995 aastal välja antud (20 aastat tagasi!) Burda jõululisa:

...

...

Veidra pika ringiga jõuangi nüüd selleni, et pärast aaaaaaastaid ja aaaaastaid, veidi innustust saades ema küsimusest aga suuresti soovist jälle midagi oma väikse valge käega ära teha ning vahelduseks mitte saada süüdistusi suhkrukoguse liialdase suhkrukoguse suunal, otsustasin teha…. küpsiseid. Ühe pühapäeva pärastlõuna ja õhtuga, viit erinevat sorti, keskmiselt 40 tk per sort… Aga ei, ma siiski ei valinud retsepti 20 aasta tagusest ajakirjast (kuigi seegi vajaks teostamist). Nimelt pole sakslaste küpsisehullus kuhugi kadunud, eelmisel aastal sai ostetud säärane väljaanne:

...

Pistaatsiaküpsised
(Heidesand-Herzen mit Pistazien und Bunten Streuseln, lk 62)

  • 200 g võid
  • 180 g suhkrut
  • 1 sidruni koor
  • näpuotsatäis soola
  • 1 muna
  • 400 g jahu
  • 80 g maitsestamata purustatud pistaatsiapähkleid

Kaunistamiseks vedelat mett, natuke hakitud pistaatsiapähkleid või mingeid värvilisi pudinaid.

Pistaatsiaküpsised

Pistaatsiaküpsised

  1. Vahusta või, suhkur, sidrunikoor ja sool.
  2. Klopi muna lahti ning lisa või-suhkrusegule, mikserdades.
  3. Sega omavahel jahu ja pistaatsiad ning siis lisa või-jahu-munasegule, sega/mätsi ühtlaseks, aga püüa mitte liiga palju töödelda. Vormi pall, vajuta see lapikuks, tõmba toidukilesse ja pane vähemalt 30 minutiks külmkappi.
  4. Edasi toimeta nii kuis jõudu on, võid taigna rullida lauale (mitte liiga õhukeselt) ja sellest südamekesed lõigata. Aga kui küpsistest vaikselt juba kopa ette viskab siis see tainas sobib ka väga hästi lihtsalt tükist lõigata, eriti kui ta on külmkapis kauem kui pool tundi. Niiviisi tekkisid mul kõik need geomeetrilised kujundid.
  5. Küpsised lao ahjuplaadile, kata toidukilega ja lase 1 h jahedas seista.
  6. Eelkuumuta ahi 180°C ja küpseta 12-15 minutit, lase jahtuda.
  7. Kaunistamiseks pintselda meega ja puista peale soovitud kaunistused.

————-

Ma luban, et järgmisele neljale küpsiseretseptile ei eelne maailmatumapikka pläma 🙂

 

 

 

 

 

16 comments

    1. Ja mismõttes sul kommentaare edit’ida ei saa? Mul läks üks sõna valesti ja pean sellega nüüd niimoodi edasi elama?

          1. hahaha, Olga 😀 Ma ikka aeg-ajalt harjutan end just kommentaare üle lugema, sest siin ei saa ju midagi tagasi võtta 😀 Ega see fb pole 😛

    1. Ma pole toidublogija ega kohviveski vmt, st keegi oluline, aga ma ütlen ka +1 selle kohta, mida ehk tiba ebaõiglaselt pläma’ks tituleeriti.
      Ja esimesele pildireale veel ekstrapunktid!

  1. Retro on praegu moes, nii et igati õigesti ajastatud “pläma”. Mulle ka meeldis!

    Aga see lause jäi arusaamatuks: “Nimelt on pole sakslaste küpsisehullus kuhugi kadunud…”. On või ei ole siis? 😀

    1. Lugupeetud keeletoimetaja, parandus on sisseviidud. Alandlikult Teie, Laualamp

        1. Ei, tegelikult, see oli hästi mõeldud. 100x loed üle aga ikka ei näe. Olekski vaja toimetamist.

          1. Koolis öeldi, et inimene loeb mälust, mitte silmadega, seepärast väikseid vigu ei märgatagi. Näpukate leidmiseks soovitati sõnu tagant ettepoole lugeda 😀

  2. Paluks ilmtingimata nn plämale jätku! Kui see aitab, võin laenata ‘Pie in the Sky’ täielikku kogu dvd box’i kujul – huvitav, et praegu tundub selle sisu täiesti mõttetu, ainult köögipool on jätkuvalt huvitav. Raamatukirjeldused, isegi ‘Atlandi kalu’, tekitavad puhast äratundmisrõõmu.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s