Hobindus

Tere (ilma komata aga võib panna hüümärgi)!

Mul läks eile peas keerelnud postituse algus meelest ära. Kuigi sellele, mis on hobi ja kas mul mõni on, olen ma juba pikemalt mõelnud. Vikipeedia ütleb, et hobi on regulaarne tegevus mis pakub rahulolu ja millega tegeletakse üldiselt vabal ajal. Vahepeal oli tunne, et mul äkki polegi hobisid.

  1. Blogimine ja pildistamine muutus vahepeal väga ebaregulaarseks. Ma olen ennast parandanud ja viin läbi distsipliiniharjutust. Hetkel edukalt. Ja see tekitab rahulolu küll.
  2. Maalinud ei ole ma u 10 aastat. Klassikalist joonistamist käisin u 8 aastat tagasi tegemas. Mingid sirgeldused on vahepeal olude sunnil veel olnud aga kas seda saab regulaarsuseks nimetada? Ma ei usu. Ja joonistamiseks ning maalimiseks peab aega võtama, et see rahulolu saabuks.
  3. Kudusin viimati 3 aastat tagasi. Midagi korralikku ei ole päris kaua õmmelnud. Käsitöö hobiks nimetamine tekitab tõrget samuti just selle tõttu, et puudub regulaarsus. Ja siinse blogi käsitööminutite rubriigis figureerivad hoopis teistsugused asjad (nt saviahju ehitamine).
  4. Spordi hobiks nimetamise suhtes ma olen sketiline aga hoopis vastupidisel põhjusel. Ma tegelen sellega enam-vähem regulaarselt ja see ei ole mulle kindlasti vastumeelne. Aga tulenevalt mu tervislikust seisundist on mul võimalikke spordialasid mida harrastada umbes täpselt kaks: jalgrattasõit ja ujumine. Neist kahest esimene on kindlalt lemmik ja võib olla valiksin selle ka siis kui poleks suurt ohtu puusaliigese põrmu pudenemisele. Sellele kõigele vaatamata on sport praegusel kujul siiski pigem hädavajadus kui lihtsalt vaba aja veetmise võimalus.
  5. Söögitegemist on üldse keeruline hobiks pidada, sest inimene peab sööma. Kuid siiski! Teadus- ja arendustöö ning oskuste täiustamine jms läheb baasvajadustest erinevale püramiidi astmele. Ja siis juba kipub küll hobi poole – mõnele pakuvad huvi rahvusköögid, teistele meeldib mängida mingi molekulaargastronoomiaga, kolmandad ehitavad järjest uhemaid torte jne. Ja mõni teeb sellest siis endale mingil hetkel ka töö. Aga mulle kangastus just hiljuti, et ma tahaks hoopis korralikku hobi, tööd on mul juba küllalt 🙂

Ja siit tuleb nüüd osav üleminek Instagrami teemasse. Avastasin hiljuti, et olen oma tagasihoidliku Laualambi Instagrami konto kaudu hakanud jälitama (follow – mis muud see on) päris mitut haputaigna pagarit ja peaaegu oleks hakanud veel rohekemaid jälitama aga siis mõistsin, et see toob kaasa vaid selle, et kaotan uudisvoos sõprade parimad palad. No ja siis tuli valgus peale. Inimesel võiks ju olla kaks Instagrami. Üks privaatne ja teine avalik saiaporri jälitamiseks ja laikimiseks ja jagamiseks. Tehtud-mõeldud. Ma arvan, et üks ei sega teist ja kordusi väga palju tulema ei hakka, sest mul on plaanis küll teha harjutusi sabale (vt punkt 5, see osa kus juttu hobi arendamisest) aga ilmselt ei kao kuhugi ka soov jäädvustada suvalisi hetki elust (ja need võiks siis jääda nii poolprivaatseteks edasi). Eksole?

Aias sadas saia <- siit leiad täitsa avaliku viisi jälitamiseks

Parimate soovidega (ilma komata)

Laualamp

...

Advertisements

One comment

  1. Need komad, mis algusest ja lõpust kokku said hoitud, saanuks tekstis ära kasutada küll. 😉 Eks paberitega keeletoimetajad saavad täpsemalt kommenteerida… 😉

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s