Minu laegas, minu kübar, minu mõõk!

Kui öeldakse, et “läheme …sse” ning kolme punkti asemel on ükskõik milline allolevas loetelus olevatest kohtadest siis lähengi. Ei vaidle ega kõhkle.


La Dolce Vita – Ristorante Italiano
Kunagi 2009 aastal: Nämm-nämm, see võiks vist isegi saada tiitli “Lemmik”. Varemalt ma olin skeptiline nende sisekujunduse suhtes aga see enam ei häiri. Või õieti kui taldrikutäis head toitu ees, siis kama neist plastmass-sibulatest. Algusaegadel oli ka veits teenindusega probleeme aga need on ületatud.
Märts 2015: Ei mäletagi enam mis mul nende plastmass-sibulatega oli… Sisekujunduse kohta ei ole küll midagi öelda, päris õdus teine. Juba aastaid on neil suviti sisehoovis väliterrass, mis iga ontliku eestlase vaikselt “puuriida-puuriida-puuriida” ümisema paneb. Teenindajad on kenad (mõnede arvates natuke liiga ühte tüüpi, andes alust diskrimineerimiskahtlustele) ja kiired. Mitte ükski pitsa pole lati alt läbi jooksnud, isegi päevapakkumise oma (y).


Baar Naiiv (Facebook)
Märts 2015: inimesel võiks ikka üks lemmikbaar olla.


Polpo restoran-lounge (Facebook)
mulle seal meeldib, hea toit, meeldiv teenindus, šikk sisekujundus. Maja sai on soe ciabatta, kui õnneks läheb pannakse mantel kappi, päevapastat tehakse ilma koorekastmeta. Ainult ühekorra pole jopanud – oli kena hilissuvine päev ja läksime manustama päevapakkumist. Ei tea mis kokal hakanud oli, võimalik, et mingite valearvestuste tõttu oli tal hirmsasti üle pärlsibulaid, hakkliha, talvejuurikaid (kaal-porgand-naeris) ja jahukastet. Igastahes, oleks väljas olnud puusani hangedega -30 kraadine talveilm, poleks selline kehakinnitus mööda külge maha jooksnud. Aga et asja- ja ilmastikuolud olid teistsugused, siis oli see lõuna raskuselt võrreldav vaeslapse käsikiviga ning seetõttu mitte eriti nauditav.
Veebruar 2015: toimus esimene #maitsevtartu kuu – Polpol oli julgust pakkuda menüüd kus nii eel- kui pearoog sisaldasid kala. Üldse oli neil hea menüü, miks nad ei võitnud jääb mulle arusaamatuks.
Midagi huvitavat menüüst: seal figureerib peaaegu alati midagi kohalikku, midagi hooajalist ja ma oletan, et alati värsket 😉


Kohvik Spargel (FB)
Juuni 2015: on käidud ja nähtud ja päris kena on.
Märts 2015: Spargli peale võib ikka kindel olla. 2014 aasta lõpust on neil Toome tenniseväljakute juures sõsarkohvik Rabarber.
Midagi huvitavat menüüst: rupskid nagu seakeel ja maks (ei näe just tihti ja kuigi ma keelt eriti ei armasta siis see oli tõesti midagi erakordset). Seepiatindipasta. Varemalt on nähtud ka paneeritud räime.


Tokyo sushi baar
2009: Jälle korduvalt üritatud. Aga neil pole ruumi olnud.
Sügis 2011: nad on kodukat disaininud, aga peaks ikka plaani võtma.
2012: sinna Jaani tänavale ma ikka ei satu, aga Lõunakas on neil filiaal, meeldiv vaheldus igasugustele praetud snäkkidele jms mida šoppingu lõpetuseks võtta.
Märts 2015: Tokyo on juba ammu Ülikooli tänaval, on olnud rõõmu sinna sissegi astuda.


Vein ja Vine
Esmakülastus oli nädalake peale avamist ja kuigi asjad loksusid, oli aru saada, et see on minu maitsele koht. Selline sõbralik ja lihtne ja tugeva rõhuga veinil 🙂 Peaasi, et nad nüüd alguse-entusiasmi ei kaotaks.
Sügis 2011: nad on ikka tasemel, mulle see koht meeldib.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s