Elu suured müsteeriumid

Verikäkisalat läks veel uskumatumaks

Ma rääkisin kuskil novembris oma arstile, et noh karmim tempo on nüüd läbi nagu. Ja keerulisemad ajad. Ja remont saab valmis. Ja siis pöörduvad asjad normaalsusesse tagasi ja ehk mu tervis saab ka rahu. Tegelikult ma tean, et sellist “Tallinna linn on valmis” juttu ei tasu ajada, Ülemiste vanake ootab ämbriga. Läks veel keerulisemaks, tempo just ka ei hellitanud. Remont ei saa valmis, mitte kunagi ilmselt. Ja nüüd tema. Alma mater ei saa rahu /suur ohe/.

ISEW 2017 – 3

Biomeedikum

Sööklatoit vajaks eraldi peatükki

Ratastega toolid on megamugavad! Tahaks ka!

On paremaid ja mitte NII häid kaneelirulle (see oli soe ja väga hea) aga kohv on ikka keskmine lürr

Tiiminimi oli ALMOST SUMMER! Viktoriiniviik lahendati Mölkky’ga ja me võitsime! KARHU on ka õlu.

Õhtusöök valmib!

Välja näeb nagu oktoober. Tegelikult mai keskpaik ja näiteks Portugali tšikk arvas, et enne peaks vees käima ning siis saunas soojaks saama. Aga sauna kuumus talle ei meeldinud ja siis ta käiski peaaegu, et ainult ujumas.

Eesti ja Soome metsa erinevus – neil on rohkem kiva.

Õhtusöögionn. Päris hea mõte.

Ei ole sööklatoit!

Astelpajuparfee ja kuusevõrsesiirup (y)

Traditsiooniline kohvi keetmine

Veider

Sõitsin soojal ja päikesepaistelisel päeval autoga linna. Ja vaatlesin lume alt välja sulanud mootorrattureid ning mõtlesin, et organidoonoriks küll ei tahaks hakata. Aga üks väike Vespa võiks olla ju. Kindlasti peaks olema punane. Äärmiselt veider oli oma parkimiskohale keerates just sellist masinat näha nagu ma kolme minuti eest vaimusilmas ette kujutanud olin….