Kursus

Mida mitte osta

Seeneraguu jäi täna ka tegemata. Erinevatel põhjustel aga põhiliselt sellepärast, et ma hirmsasti tahtsin midagi vürtsikat. Nagu need Dan Dan nuudlid. Ma olen neid enne ka teinud, mitukorda. Ja on saanud vürtsikad. Aga mingi pöörase mõtte ajel otsustasin täna osta tšilliõli, selle asemel, et kasutada lihtsalt õli ja tšillit. Ja enne kui näägutama hakkate – mul tõesti ei ole nurgas gallonit isetehtud tšilliõli! Ja no vähemalt ma ei ostnud saiakuubikuid või midagi sellist. Ehk siis – maailma kõige mõtetum tšilliõli:

...

Ja siis ma “käin” jälle ühel kursusel. Enam-vähem see sama millele ma oleks läinud eelmisel aastal, isegi see sama hr Sokk annab. Aga elu tegi teatavasti korrektiivid ning nüüdne on hoopis e-kursus. Minu jaoks elu esimene. Väga huvitav ja selle teema jaoks täiesti paslik. Aga läheb juba natuke keerukaks kah. Esimese nädala ülesanne oli tööprotsessi kirjeldus mille ma ausalt kirja panin ning tunnistasin üles, et vaatamata PS5 olemas olule piirdub töötlemine tavaliselt lõikumisega ning pildi suuruse muutmisega. Ja siis küsiti täiendav küsimus – kas ma Lightroomi olen proovinud kasutada (ei ole) ja, et miks ma nii vähe töötlen. Nüüd ma olen juba terve 3 päeva juurelnud selle üle ja suunad on sellised:

  1. Oskustest jääb puudu, ma tõesti ei ole oma-algatuslikult suutnud neid vidinaid selgeks teha ning kui mul midagi on vaja teha siis tüütan oskusi omavaid lähedasi seni kuni nad mind aitavad.
  2. Laiskus. Ma ei varjagi, et enamuse ajast ma lasen välguta automaatrežiimil, toidunõude puhul on võimalus veel valida selline noa-ja-kahvli ikooniga programm, mis toimib normaalses valguses piisavalt hästi. Kui hoog peale tuleb siis ma võin natuke ava ja säriga ka mässata ning ilmselt oleks targem see endale harjumuseks kujundada aga nagu juba eelpool mainutud laiskus, laiskus, laiskus. Sama kehtib töötlemise kohta – that’ll have to do.
  3. Kunagi ma natuke lugesin poole silmaga mingeid fotonduse asju. Vaatan mina täitsa ilus pilt. Loen kommentaare. Tuleb välja, et täiesti pekkis pilt tegelikult. Õnneks ma ei pürgi kuhugi sinna fotopedede klassi võistlema. Aga ikkagi on natuke tunne, et kui hakkan töötlema ja näppima – saan ma siis aru kui asi käest läheb? No, olgu uduseid servi, vikerkaari ja ükssarvi ma ei teeks. Samas, kiusatus võib tabada.

Nüüd tuleks see kõik viisakaks vastuseks formuleerida. Täna käisin õues pilti tegemas ka. Kunstnikest naabrid lasid mingit valget tossu ja filmisid seda – hoidke alt, ilmselt tuleb sealt töö mis läheb Eestit järgmisele Veneetsia bienaalile esindama.

Vaikelu "Kapsas lehekesega"

Vaikelu “Kapsas lehekesega”

Vaikelu "Hein"

Vaikelu “Hein”

Vaikelu "Pool tammelehte ja turritav rohulible"

Vaikelu “Pool tammelehte ja turritav rohulible”

Õppida, õpp…

Et siis mida? No näiteks seda 😛

Kuidas läheb? Pole viga. Vähemalt (loodetavasti) pole ma selline tibi kellel riist+objektiiv maksavad u 10 korda rohkem kui minu tilluke Nikon, aga pärast 3 tundi õppejõu etlemist tuleb ainult: “Ma ütlen ausalt, ma ei saa üldse aru mis see säriaeg on. Kust ma pean seda vaatama?” A, loomaaed on teatavasti kirju ja fotopoodidel on ka sponsoreid vaja 🙂