arbuus

Seda võib nimetada ka paleotordiks

Vahest mulle tundub, et infoajastu on kräpp küll. Ma saan koguaeg igasugust täiesti mõttetut infot. Ja sellele vaatamata või just selletõttu on tunne, et äkki jääb midagi olulist saamata. Või hullem veel, ma ei tunne olulist ära. Ning siis ma igaks juhuks guugeldan veel midagi või teen nii, et mu GR feed‘i tekib veel juurde mingeid blogisid või asju. Muideks vahepalana üks küsimus – keegi teab mingit head asendust Google Reader‘ile? Nõme Google paneb selle ju esimesest juulist kinni.

Et siis, ma ei teagi mis nüüd täpselt öelda tahtsin. Vist seda, et pole vaja pealkirjast ehmuda ja arvata, et ma olen mingi uue suuna võtnud. Aga kogunenud on igasuguseid asju, näiteks seda popikat kohta vahest vaatan. Loen-loen, kõlab nagu mõistlikult näiteks – söö korrapäraselt. Sellega ma ei vaidleks, ikka peaks korrapäraselt sööma jah. Kuigi hommikusöök on minu meelest pigem maitseküsimus ja ma olen küll enam-vähem oma režiimimuutusega harjunud aga kui valida antaks siis võib olla ei teeks päris nii nagu praegu. Ja siis korraga – “Vali oma lauale kõrge vibratsiooniga toit!”. WTF? Juba olen valmis kinniklikkama aga siis? Lihtne, soovitus on süüa mitte liialt töödeldud toitu. Ka nagu kõlab mõistlikult. Kui ainult seda vibratsiooni ei oleks. Ja kui see kõik ei läheks aina edasi ja edasi ja edasi ja edasi… Mul isiklikult viskab targutamine “näri toitu korralikult” üle aga on täiesti võimalik, et kellelegi tuleb seda siiski meenutada.

Isa rääkis hiljuti, et uus trend on riiete tuulutamine nende pesemise asemel. Ja kui nüüd käsi kokku lüüa ja küsida mida hekki? Siis väidetavalt olevat asi tegelikult väga lihtne. Selleks et kõik toimiks, tuleb teha kahte asja. Esiteks defineerida enda jaoks puhtus ja teiseks tuleb eluviise muuta ning eladagi puhast elu. Ja siis voila! piisab ka sellest kui sa oma riideid pesemise asemel tuulutad (tuulutada tuli kaua, ikka kuid või nii).

Ma tõesti püüdsin ka tänapäeva Pikkris ilmunust leida mingit tera aga mul on ikka sügav kahtlus, et seda seal ei ole. Mis võib-olla muidugi minu piiratuse viga. “Hallo, Kosmos” kipub siiski tihti minu jaoks natuke liiga kaugele minema ja kohati tekitb küsimus, kas rahvusringhääling ikka peaks päris  kõike edastama. That said, ka seal esineb selgeid hetki ja häid nõuandeid, aga nende filtreerimine on omajagu tööd. Filtreerimine ongi vist kogu asja võti. Sest tegelikult võib ju ka mitteniisümpaatse võimu- või mittevõimuerakonna programmi lugedes samuti ühele või teisele poole kalduda (väga mõtekas lause, tänan väga). Ja mõnikord on asjadel hoopis teine taust kui  alguses peale vaadates tundub*.

Mulle aga tundub hetkel, et keset ööd ma siin mingeid teese küll ei sõnasta. Või siiski. Olege mõistlikud ja mõõdukad. Või vastupidi. Segane värk – aga mul pole ka peehaadeed, onju.

Kui kõik eelnev jäi kuidagi segaseks, siis on ka lihtsam viis allolevat seletada – saadeti link ja mul lihtsalt oli vaja järgi teha, et teda saada kas toimib. Toimib küll ja halb ei olnud teps mitte 🙂

...

Kõige olulisem on eeloleva lingi all peituv õpetus läbi lugeda ja mitte unustada kookoskoort külmkappi panna ning siis seda vedelikku ära valada. Muidu töötab küll. Jõudu tööle, paleoliitlased.

——–

*ekshibitsionistidid küll, aga ka body image, eating disorders jne

Täna on jälle see päev

See päev, kui mul suurt midagi öelda ei ole. Pilte natuke on. Ja mõned nendingud ehk kah.

Selline rüübe pidi minema nami-nami kooskokkamisse, aga rong läks enne ära. Muidu täielik šedööver - püreestatud arbuus Kellukesega

Õppetunnid eluks:

  • Uudishimu võib vahest olla hea. Näiteks võib kiusatusele järgi anda ning vaadata oma isiklikke andmeid portaalist digilugu.ee. Sealt avastatud viga perekonnaseisu lahtris viib kindalasti edasi retkedele portaali eesti.ee ning rahvastikuregisris oleva vea avastamiseni. Mis üheti on naljakas, teisalt aga murettekitav…
  • Usalda aga kontrolli on tõesti üks tark ütlus. ARK, kõigi kodanike rõõm… Ma ei saagi öelda, mis nad teinud on. Sest selles point ongi, et nad ei ole mitte midagi teinud. Ma olen endiselt selle auto omanik. Ja ei peaks juba kaks kuud olema.
Eelnevast võite ilmselt järeldada, et minu suhted erinevate riiklike insitutsioonidega võivad lähiajal kujuneda pingeliseks (kõlab nagu horoskoop).

Paar nädalat tagasi tahtsime kala põletada. Oli selline vihmasem ilm, ei tahtnud tuld võtta. Jälle tarkusetera - kala põleta kuiva ilmaga! (Tagaplaanil lebav mais oli tegelt päris hea, kuigi oleks võind ehk ka natuke rohkem grillmekki juures olla).

Rimi juurikalett on š***. Ja ma ütlen seda vaatamata sellele, et samal päeva kui ma surnud sparglit nägin, ostsin sealt samast kõrvalt väga ilusat basiilikut (Tai basiiliku ning rohelise ja lillasegu, mõlemad istutasin kohe ümber ning kasvavad kenasti). Ikkagi. Ja kus on taimekaitsjate silmad, ah?

Grillisin paprikaid ja panin need siis purki. Ha.

Kottidel peab mugav olema.

Jep, it's broken. Kogu renoveerimisprotsess tundub olevat selline suht-koht ikaldus.

Küsimus suurele ringile – kas kokaraamatuklubist huvitatud on kõik läbitöötanud Jamie Oliveri America? Kui jah, siis see on imetlusväärne, sest ma ise pole kuigi kaugele jõudnud ja seda seetõttu, et mind tabanud töö (mitte et seda muidu ei oleks või et ma kurdaks, aga meil ongi periooditi rohkem äkšonit). Ja võib juhtuda, et see tabab mind nüüd järjest nii kuu-poolteist….