grill

Grillitud banaan

Ajad, mille kohta suure tõenäosusega võib öelda “vaikus enne tormi”, toovad ikka kaasa ketserlikke mõtteid. Mõned neist üsna napakad või ei kannata trükimustagi, vähesed kaalumisväärsed, üksikud kohe tehtavad. Ühel hommikul, mitte kuigi kaua aega tagasi, istusin ja sõin kaunikesti isutult oma hommikusööki, mis koosnes ühest väiksest avokaadost, lusikatäiest Saaremaa jogurtist, kolmest Leiburi lavašširuutust ning ühes väga pehmest banaanist (kahju küll aga pilt jäi instas jagamata). Ma ei teagi täpselt, miks ma need lavašširuudud ostsin, sest see tootegrupp jätab mu tegelikult külmaks. Ilmselt oli  argumentatsioon leiva-saialeti ees seistes midagi stiilis – “ma ei osta saia, sest ma ei söö seda aga kuidas siis nii et kodus saia ei ole, võtaks siis sepiku; ei, see on nagu saepuru, ahokei lavašš will do“. Hommikune mõtisklus keerles aga pigem selle ümber, et miks peaks keegi võtma lahmaka lavašši ja siis sellest sellised ruudud välja lõikama? Samas võiks ju küsida, miks küpsetatakse muffineid kui saaks teha ühe koogi ning selle tükkideks lõigata? Ja üleüldse kuidas ma tean, et see lavašš oli tegelikult ka lavašš, äkki oli kilomeeter vakstut mis töötlemise tulemusena muudeti lavašši-laadseks? Ja igaljuhul jäävad ju servad üle, mis nendega tehakse, kasutatakse jänestele allapanuna või pannakse rummipallide sisse?

Niimoodi arutledes jõudsin pehmja banaanini. Ja keerasin selle lavašši sisse. Ning siis hakkas kelluke helisema. Selline paberisse keeratud banaan on niiviisi “toorelt” süües suht rõve aga ära grillides võiks ju pädeda. Tehtud-mõeldud.

...

  • Pakk lavašši ruute või tavalist lavašši
  • Mõned banaanid
  • Šokolaadinööbid
  • Sulatatud võid

Ega siin mingit erilist kunsttükki ei ole. Tuleb tükk banaani käänata lavašši sisse, võib lisada šokolaadi. Kui tundub, et on vaja siis võib kinnitada tikuga aga optimaalse suurusega banaanitüki korral ei ole seda tarvis, kaasa aitab ka see kui lavašši serva natuke võiga määrida. Et siis rullid valmis, enne grillile asetamist määrisin selle nö õmbluse poole võiga ja grillile läksid emad võitatud pool allpool. Mõned minutid siis grillusid seal, seejärel määrisin pealt ka võiga ning keerasin ringi. Ja valmis nad olidki. Serveerida võiks näiteks jogurti või jäätisega.

P.S Tegelikult võib ka võtta terve selle lahmaka lavašši ja siis kääridega parajateks ribadeks lõigata ning siis rullida banaanitükid ribadesse, grillimisel taas pintseldada võiga.

Teise grillitud banaani tegin ka prooviks, see võttis oluliselt kauem aega.

grill aprill 2014 2

Ja muidu oli meil veel see hirmus umbrohi nimega spargel, mis meiegi aiast sai kunagi suurte jõupingutuste tulemusena väljajuuritud. Ning hiidoad, mida leotasin üle 12 tunni ning keetsin tunni ja ikka jäivad krõmpsuma aga grillitult ei häirinud.

...

Veel erinevat lapikleiba ja muud suvele kohaselt kergemeelset

...

Viivi ja Wagneriga on nii, et mõnikord justkui ymmärrän aga enamasti jääb Soome huumor mulle vist kaugeks. Nagu see MacGyvery ja kahe viineri nali mis neil on. Igastahes pellegrilli tundus mulle miskipärast asjakohane. Mis moel, ma ei suuda seletada. Ja raske on vist seletada ka näiteks seda grillitud keeduvorsti, ometi tundusid sõnad lampimat leivat grillissa kuidagi isuäratavad (ei, ma pole neid teinud ja ei plaani ka).

Seletamatutest naljadest on veel pakkuda – The Age of Enlightment – Adam Smith. Kumu näitus Kriitika ja kriisid on tegelikult tõsine värk ja naljal minu peas ei ole selle teose tegeliku mõttega midagi pistmist.

Kui juba läks rännakuks erinevate rahvaste huumoris siis hiinlased tegelevad toidutornide ladumisega. Ja Koreas teevad lapsed nalja omal moel. Minu küüniline mõistus nägi viimases muidugi kohe üht kodanikualgatuslikku protestiaktsiooni. Ma kujutan ette küll, et näiteks Tartu McD oleks võimalik tühjaks osta….

Ameeriklased jällegi tegelevad puhta ma ei teagi millega – mulle üldiselt meeldivad igasugused kiiksuga ja veidi erikummalisemad asjad aga pitsa purgis tundub ikka natuke… vale. Ja sel tšikil on seal veel ühtteist mille mõtekuses ma ikka tugevalt kahtlen.

Mingil (taaskord) eneselegi arusaamatul põhjusel satun ma viimasel ajal saksa keelsete ilu-toidu-elustiili-blogide otsa*. Ja kuigi mu saksa keel on pehmelt öeldes olematu siis esiteks mõnikord ei olegi seal väga midagi nuputada ja teiseks Google Translate on ikka sõber.

...

Algselt nähtud blogis nicest things. Aga originaalretsept on pärit kindlasti saksas kuulsa isiku Lisa Lemke raamatust Mein Grillvergnügen ja veebist saab selle  kätte näiteks siit (või guugeldada Lisa Lemke guacamole tortillas). Koostisosades ma muudatusi ei teinud (jah, isegi koriander oli olemas!), ainult natuke muutsin nende vahekorda. Ja järgmine kord paneksin rohkem mozzarellat.

Aga et juba lapikleiva grillimine käes oli siis tegime veel lavašširulle ka. Pulga otsas, et oleks peenem 😛 Kukkus päris kenasti välja. Soovitan. Taas vahelduseks neile lavašširullidele mida me kõik juba aastaid keeranud oleme.

...

Lõpetuseks veel sellest kuidas mõne saladuse aeg saab otsa. Ja kuidas teinekord TripAvisorist ikka leiab ka põhjalikke kirjutisi.

———

*osaliselt vist seetõttu, et üldse on vanamaailma blogid kuidagi teemaks saanud ja erinevalt ameeriklastest on siinkandis erikeelsetele blogidele viitamine vist täitsa toimiv (näiteks on mulle lugemisnimekirja tekkinud poolakas, itaallane, mõned venelased jne)

Suvehooaeg on alanud

Kilekott

Kilekott

Sellel ei ole suvehooajaga midagi pistmist aga ma olen nüüd vist jõudnud nii kaugele, et vähemalt minu nägemis- ja teadmisperimeetris, ei tohiks olemas olla enam ühtki säärase sisuga kilekotinutsakut. Viimase 3 aasta jooksul olen ma neid likvideerinud vähemalt… ma ei tea… mingi kümme tükki kindlasti. Viimast kerisisin eile kui otsustasin, et peaks käivitama jälle oma kaheraudse ning siis seisin ja valvasin termomeetrit. Võtsin seekord eesmärgiks temperatuuri hoidmise, jättes tahaplaanile suitsutasmise ja moppimise. Tulemused on sellised:

Räim

Räim

Suurem räim

Suurem räim

Agregaat on ehitatud niiviisi, et seal sees on veevann ja ma arvasin, et äkki ei ole hea kui kalad sabapidi vees on ja nad poleks siis ka mahtudnud. Seega riputasin väiksemad kalad servapoole. Ja isegi kuigi ma panin nad hiljem siis tuli välja, et ei olnud väga tark mõte, kuivasivad ja tahamasid ära, sai sellise õlleampsu+kõhurohu. Suuremad räimed mis olid vee kohal said minu meelest siiski päris OK. Aga ka neile piisaks tegelikul vähemast.

Siga

Siga

Peekon “suitses” täitsa OK, kuigi mis ma sellega nüüd peale hakkan ma ei tea.

Kana

Kana

Kana paistab selles ahjus olevast suht võimatu totaalselt pekki keerata. Ma olin veidi mures, et kas küpses ikka läbi. Aga vist polnud põhjust. Nahk siiski väga söögikõlblik ei tundunud.

Kuskil poole tegevuse peal tuli meelde ka mis meelmine aasta mõtlesin, et võiks proovida. Vee asemele võiks panna laastud siis lihtsalt kütta, nii (vähemalt mulle tundub) oleks tehnoloogia sarnane kuumsuitsuahjule. Aga ma olen ka väga väikese aruga karu ja võib olla on selles plaanis mõni oluline viga. Samas ma tean, et ahju ehitajal ei ole veel niipea aega tarvilikke modifikatsioone teha, seega tuleks ikka kõik rumalused ära proovida.

Obstöönsed kõrvad

Tegelikult ei olnud alguses üldse kõrvad. Vaid oli hoopis Baby back ribs with sticky Chinese sweet and sour sauce (ajakiri delicious. juuli 2010, lk 76).

...

  • 2 kg ribi

Keetmiseks:

  • 200 ml sojakastet (saab ka vähemaga hakkama, pealegi mul oli tume
  • 100 g hele pruuni suhkrut
  • 2  spl Hiina viievürtsisegu
  • 6 tähtaniisi
  • 5 tl tšillihelbeid
  • 2 sibulat, kooritud ja poolitatud
  • 5 cm tükk ingverit, jämedalt hakitud

Marinaad:

  • 150 ml tomatiketšupit
  • 45 ml magusat sojakastet
  • 45 ml riisiäädikat
  • 30 g pruuni suhkrut
  • 1 1/2 tl tšillihelbeid
  1. Aseta ribid külma veega suurde potti ning lisa kõik ülejäänud keetmise ained. Lase keema tõusta ja siis keeda vaiksel tulel 35-40 minutit (aega-ajalt võib vahtu võtta, mulle tundus see küll suht mõtetu).
  2. Lase ribidel vedelikus jahtuda. Ja siis õngitse ribid sealt välja ning viska vedelik minema.
  3. Sega marinaadi ained, pane jahtunud ribid marinaadi ning kogu kupatus minimaalselt 3 tunniks  aga soovitavalt üleöö külmkappi. Mul polnud nii palju mahti. Nii et ma hoopis liikusin järgmise tegevuse juurde edasi.
  4. Aja grill või ahi kuumaks ning küpseta (toasoojad) ribid, aega-ajalt marinaadiga pintseldades.

Aga kõrvad te küsite? Ma lugesin kunagi Fuchsia Dunlopi raamatut Shark’s Fin and Sichuan Pepper ja sealt jäi meelde, et Hiina köögis on väga tähtis tekstuuride erinevus. Ning siis ma mõtlesin, et võiks teha hiinapärasele lauale midagi veidi teistmoodi. Tundus, et seakõrvad on selline suht lihtne ja ühtlasi laialdaselt saadaolev kraam, millega katsetada. Ühesõnaga ma keetsin selles leemes mis ribidest üle jäi ka mõned kõrvad. Jahutasin ja siis enne serveerimist lõikasin parajateks tükkideks ning praadisin natuke pannil, lisasin veel tšillit. Seda muidugi tuleb öelda, et oleks pidanud kohe peale praadimist sööma, sest seistes juhtus see mis ikka süldi liimmaterjaliga juhutub ehk kogu asi kallerdus suht monoliidseks tükiks. Polnud lugu, need kes krõmpsust kõrvast lugupidasid said tükid lahti nokitud. Kes säärast kraami aga nii kui nii obstöönseks peavad, neil muidugi suva 🙂 Kõigele vaatamata, soovitan ebatraditsioonilisi kõrvatoite.

...

Kalaprojekt – luts

Luts

Kui ma ütlesin, et plaanin lutsu grillida, siis isegi mu isa, kes tavaliselt lollustega suht kergelt kaasa tuleb, avaldas arvamust, et eeeei teea ikka kas tasub. Põhimõtteliselt tasus küll. Aga kui võimalik, siis edaspidi jätaks selle rookimise töö samuti kellegi teise teha. (Lisatud hiljem: seekordse rookimise eest läheb sügav ning igikestev tänu ja Kartulipudru Ordu Vapruse Medal Andresele). Liha meenutas heigi liha, just seda suitutatud mida tonnide kaupa poes müüakse. Nahka ei tihanud maha tõmmata, tegin ainult lõiked sisse, sest pelgasin, et äkki liha läheb püdedaks ning ei püsi resti vahel. Kalakujuline rest oleks vist rentaablim ka. Keda lutsu elu enam huvitab siis siin viited gurudele – Koržets ja Tigu. Lutsust soovitatakse veel teha sülti ja suppi. Ning väärtuslikud on ka mari ja maks.

Luts ja leegid

Luts grillil

Kilohind Tartu Sadamaturul 28.04.2012 –  3,13€

Kalaprojekt – lest

Lest

Hiidlased pidada lesta kohta, tema kareda naha ning luise oleku tõttu, ütlema – okastraat liivapaberis.

Lest grillumas ning paremal mu uus super-hüper auguline juurvija pann (money well spent)

Tegelikult ma olen lesta varem ka grillinud ja sobib grilliks täitsa hästi. Aga kuna mu teine valik oli niiiii kahtane, siis ostsin igaks juhuks mingi nö kindlapeale mineku ka. Ainult natuke liiga kokku said sinna võre vahele pessitud, mulle meeldiks kui kõigi kalade uimed ja sabad läheks krõmpsuks. Puhastamise kohta annab Koržets korraliku ülevaate. Muud head viisid on muidugi praadimine, vinnutamine, suitsutamine. Huvitav oleks proovida seda kuivatatud kala keevate kartulite peal aurutamist.

Kilohind Tartu Sadamaturul 28.04.2012 – 2,88€

Kalaprojekt – meritint

Meritint

Meritint on säärane kummaline püdeda väljanägemisega kala (jällegi vaadake ka mis Korzetsil öelda). Ja tõtt öelda, ongi püde, kui ma selle pool kilo taldrikule välja valasin, siis nägi see pigem kalapudruna välja. Ilmselge oli, et puhastama pole neid mõtet hakata, läksid grillile kogu sisikonna ja marjaga. Ning grillida andis neid väga hästi ja tulem oli väga hea. Ma ütleks, et liha on hõrgum kui räime oma (räim on kuidagi selline koredam, takusem). Spetsiifilist värske kurgi lõhna ei tundnud aga järgmine kord kindlasti nuustan nö selle pilguga 🙂

Meritint

Kokkuvõte: väga hästi sobib grillimiseks. Teised soovitatavad viisid on ahjus küpsetada või praadida.

Kilohind Tartu Sadamaturul 21.04.2012 – 2,90€