karamell

Suhkrusurm ehk šokolaadikook karamellkatte ja soolahelvestega

Mul on hommikust* saati tunne nagu hakkaks kohe nutma. See on äärmiselt dramaatiline avang aga tegelikult väga argine probleem. Nimelt kui hommikul kolleeg ütles, et mul on nohu hääl, siis ma ei suutnud teda kuidagi uskuda, sest kõik oli täiesti ornungis. Umbes 20 minutit hiljem hakkasid nina ja silmad kipitama ning võitlus algas. Neetud need rasedate naiste selgeltnägemisvõimed 🙂

*juttu on reede hommikust, mul jäi postitus reede õhtul pooleli. ‘Ptüi, ptüi, ptüi, haigeks ma ka ei jäänud

Tegelikult ma tahtisin juba ammu kirjutada pseudoprobleemidest. Viimased kuu või kaks need pseudod lihtsalt koguaeg hiilivad kuskil läheduses. Näiteks oli Facebookis Koogimeistri grupis äärmiselt põnev Playsation 4 ja XBoxi teemaline arutelu. Nimelt oli keegi om boihverndile tellinud ühe aga saanud teise kujulise tordi. Veelahe jagas inimesed kaheks: need kes arvasid, et tellija viga, pannud siis ikka pilt kaasa ja nood kes arvasid, et koogimeister oleks võinud ikka guugeldada. Ja ega üksmeelt nagu väga ei tulnud. Nüüd on juba nädalaega muidugi oluliselt tähtsam ja tõsisem teema – kuidas see pagarisaade ikka nii lõppes nagu ta lõppes ja need jalad-jalad-jalad (makroonide omad siis). Noh, need on siiski kõik veel suht talutavad probleemid aga just algas Twitteri skandaal – Starbucks tegi punased topsid = nad vihkavad kristlasti. Ja nüüd need kristlased kõik tõotavad oma jalga sinna mitte tõsta. Kõlab tõesti nagu adekvaatne otsus… Ma saan aru kui ei tõstaks, sest Starbucks ei maksa vist üheski asukohariigis (UKs kindlasti) sentigi makse…

Mul oli tegelikult veel näiteid, aga kuna ma viimasel ajal olen nii harva kirjutada saanud siis on need kõik ununud. Mul isegi oli plaan, et teeks blogtoberi aga plaaniks see jäigi. Võib olla annaks blogdember teha…

Tagasi tulles pealkirja juurde, ma päris käed rüppes ei istu. On ikka saanud sirvitud seda donna hay aprilli/mai (2015) numbrit, päevakohane eksju. Leheküljelt 128 leiab salted caramel brownie squares retsepti.

...

Kook

  • 150 g tumedat šokolaadi, hakitud
  • 200 g võid, hakitud
  • 265 g pruunisuhkrut
  • 3 muna
  • 110 g jahu, sõelutud
  • 2 sl kakaod, sõelutud

Karamell

  • 180 ml koort
  • 90 g võid, hakitud
  • 330 g suhkrut
  • 125 ml vett

Peale puistamiseks

  • soolahelbeid
  1. Eelkuumuta ahi 160°C
  2. Sulata või ja šokolaad, pane kõrvale natuke jahtuma.
  3. Pane suhkur, munad, jahu ja kakao suurde kaussi ning mikserda ühtlaseks, lisa šokolaadisegu ja sega ühtlaseks.
  4. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20×30 cm suurusesse kandilisse vormi, küpseta 32-35 minutit. Siis lase toatemperatuurini jahtuda ning see järel pane külmkappi
  5. Karamelli jaoks sulata või ja koor väikses kastrulis, tõsta kõrvale.
  6. Pane suhkur ja vesi teise kastrulisse ja hakka aga siirupit keetma. Ma tunnistan, et pole karamelli keetmise spetsialist seega mina ei ole süüdi kui pekki läheb. Pm tuleb suhkur ja vesi kastrulis segada ja siis asi rahule jätta. Kui suhkur on sulanud, siis võib kastrulit natuke ka loksutada aga segada ei tohi. Ja siis ta muudkui keeb ja keeb ja keeb kuni hakkab pruuniks minema. Sealt edasi on paljuski õige hetke tabamine, sest näiteks mul on suhkrutermomeeter millest on suhteliselt vähe abi. Kui suitsuandur tööle läheb siis on hilja, igastahes. Eemalda tulelt ning lisa ettevaatlikult koore-või segu, koguaeg segades. Siis pane tulele tagasi ja keeda veel antuke, kuni läheb veidi paksemaks.
  7. Vala jahtunud koogile ja pane kogu kupatus külmkappi, 4-5 tunniks
  8. Serveerimiseks lõika ruudukesteks ja vahetult enne serveerimist puista soolahelbeid peale.

 Kommentaarid varieerusid – “ega üle ühe tüki küll ei taha”, “isegi minu jaoks on…”, “ma sõin pool tükki” kuni “ülihea” ja mu venna J. “nääh, ma olen magusamat ka saanud”. Mina tihkasin hommikul ühe tüki süüa ja siis jooksin pärastlõunani puperdava südamega ringi aga ma olnen üsna kindel, et see on ilmselt mul kuidagi loomupärane reaktsioon mida teistega juhtuda ei pruugi.

Prantsuse odüsseia 3/3

Oleks võind veits tumedamaks lasta

Uppis õunakook (Tarte tatin, Rick Stein, French Odyssey, lk 173)

  • 250 g lehttaigent
  • 75 g pehmet võid
  • 175 g suhkrut
  • 750 g (u 5 tk) suurt kõvemapoolset õuna
  • vahukoort või jäätist, serveerimiseks

Rulli taigen 26 cm läbimõõduga rattaks, või lõika säärane taignast välja, või kui sa oled laisk nagu mina siis tõsta külmunud taigna pakk sulama, põrnitse seda ning mõtle, et küllap piisab. Rick Steini järgijad panevad nüüd selle ketta külmutuskappi tahenema nii umbes 20 minutiks.

Või tuleb märida pannile. Kui sul on spetsiaalne uppis õunakoogi vorm, siis määri tolle põhjale. Kui on mingi muu pann, mida saab kasutada nii pliidil kui ahjus, siis võta too. Aga kui sa oled vaene-õnnetu nagu mina, siis võta lihtsalt üks krmse pann ning määri sellele või (pärast saab õunad ja karamelli ümber tõsta küll). Või peale raputa ühtlase kihina kogu suhkur. Koori õunad, poolita ja võta südamik välja. Aseta õunapoolikud või-suhkrusele pannile, ümar pool all ja üsna tihedalt.

Tõsta kogu pann pliidile ning anna 20-25 minutit keskmist kuumust, aega-ajalt panni veidi raputades. Tulemuseks peaks olema  karamellis ulpivad õunad.

Eelsoojenda ahi 190°C kraadini. Pane taigen õuntele ja nügi servi nii nagu topiksid last teki sisse (?). Kui õiget panni ei ole siis tuleks õunad kõigepealt mingisse vormi transportida. tee taignasse 5-6 väikest augukest ja küpseta ahjus 25 minutit, kuni puhvis, krõbe ja kuldne.

Mul oli silikoonvorm, mistõttu vormist kätte saamine ei olnud probleem. Igastahes peaks serveerimiseks kummutama koogi alusele nii, et õunad ikka päälpool on.

Lõpetuseks üks klassikaline koerapilt