kohupiim

Uitmõtte järelmõte

Leivake

Hirmus lugu küll, ma olen nüüd umbes kolm korda alustanud postitust, sellest et teeks siis selle klubi ära. Aga ikka tuleb miskit vahele ja ei ole nagu õiget vunki olnud. Ma nüüd otsustasin alustada teisest otsast. Kohe hakkan personaalseid kirju kribama neile kes kommentaariumis käe tõstsid. See siin on teadmiseks neile kes veel tahaks osaleda, aga pole tihanud märku anda. Et miskit salajast ei toimu, ma pakun, et kõikse’ pealt lepime esimese randevuu kokku. Ja jääks äkki alustuseks siiski Tartusse. Võib olla üks piknik? Annan teada 😉

Kohupiimakoogike

——-

Jees, mul on uued vormikesed 😀

Advertisements

Rukkibiskviidi ja kaerahelbepitsiga kohupiimatort

Väga peen nimetus (kui kuhugi annaks veel triplex surada oleks kõrgem pilotaaž), aga tegelikult ikka pigem piinlikult lihtne tordike.

 

Plaan oli lihtne – biskviit ja kohupiim-vahukoor kihtide vahele, haput marja kah ning kaunistuseks kaerahelbeküpsik. Töökäigus tuli natuke želatiiniga mätsimist ikka ka, aga see pole absoluutselt vajalik. Muidu tegevuskäik on umbes selline:

1. Umbes 6 kuud enne kui torti tegema hakkad päästa lindude käest nii palju punaseid sõstraid kui viitsid või vajalikuks pead. Külmuta natukese suhkruga ära ja kui torditegemise aeg läheneb, tõsta, näiteks eelmisel õhtul, külmkappi sulama. Eelmisel õhtul võib teha ka muid järgmiseks päevaks vajalikke harjutusi. Näiteks kui ei ole ikka päris kaua juba ühtki biskviiti küpsetanud, tuleta meelde ning katse korras asenda pool nisujahust rukkijahuga. Tulemus sai päris huvitav, selline karune, kerge kodumaa mekk sai küll mann’.

2. Ühesõnaga, kui katsed lõpetatud siis tuleks üks korralik biskviit ka valmis küpsetada. Ma arvestasin, et 4 muna peaks olema piisav, et saaks ühe ahjuplaadi täie. Ja mul oli õigus.

  • 4 toasooja muna
  • 4 spl suhkrut
  • 2 spl nisujahu
  • 2 spl rukkijahu

3. Siis on aeg meisterdada. Seda muidugi juhul kui plaanis on teha ebakonventsionaalse kujuga tort, milleks jällegi pole tegelikult vajadust. Ma tegin papist ja fooliumist sellise paraja kõrgusega aediku kuhu hää kihte sisse laduda.

3. Mul on mingi kiiks, et tortidel peaks kõige esimene kiht olema selline tahedam. Seega aediku põhja ladusin mõned Digestive küpsised (immutatud punasesõstra siirupiga)

4. Küpsiste peale läks esimene täidise kiht:

  • 3 pakki kohupiima (200g pakid)
  • nii umbes 200 ml vahustatud vahukoort
  • kes leiab, et on vaja, võib lisada erinevaid lisandeid näiteks suhkrut. Mina ei leidnud.

5. Ja edasi on ainult ladumise vaev. Biskviidikihid võiks immutada, mul oli natuke seda punase sõstra siirupit, kui see otsa sai siis võtsin aroonia-õuna oma. Iga biskviidi kihi peale kohupiima-vahukoore segu, siis natuke punaseid sõstraid ja hakitud mõrušokolaadi. Kõige viimane kiht peaks kohupiim olema. Kui kõik laotud, siis tõsta jahedasse tahenema.

6. Siis võiks valmistada kaerahelbeküpsised (erinevatest guugeldatud retseptidest kokku):

  • 57 g sulatatud võid
  • 65 g suhkrut
  • 58 g heledat siirupit
  • 50 g kaerahelbeid
  • 50 g jahu
  • tera soola

Segad taigna kokku, siis võiks natukeseks jahedasse tõsta, on kergem vormida. Põhimõtteliselt tuleb siis suuuuure vahega pannile taigna latakad teha. Suurte vahedega, sest need vajuvad väga jõudsalt laiali. Küpsised küpsetada u 200 kraadi juures seni kuni kuldpruunid. Võtta ahjus välja lasta veidikene (!) jahtuda ja siis näiteks väikestesse muhvinivormidesse vormida.

7. Jahtunud kaeraküpsised kunstiliselt koogile laduda. Ja tegelikult jäid need sinna päris kenasti püsima aga ma mõlesin, et oleks süngem/vingem kui teha väike tarretise trikk ikka ka. Arooniasiirup sai kuumaks aetud ja siis tasakesi sinna kaerahelbeküpsiste vahele nõrutatud. Ja tarduma jätta.

8. Kui tarretis on tardunud, võib selle isetehtud koogiaediku ära võtta, kaunistada küljed näiteks vahukoore ja šokolaadi helvestega, raputada peale veidi tuhksuhkrut. Volia, valma.

Väike galerii veel koogisõpradele:

 

9. (optional) Olles limpsinud puhtaks nii kohupiima-vahukooretäidise kausi, vahukoore vahustamisnõu ja söönud ära taignaservad, tee tordist 150 pilti, pane see külmkappi ning lõunaks küpseta juustuga räimi ja küüslaugu ning rosmariiniga peete. Kõrvalseisvad isikud kinnitasid siiski, et tort maitses hästi. Ja homseks jääb ka (tervitused Roosna-Allikule).

 

 

Šokolaadi-kohupiimatort sõstardega

Originaalis oli tegemist “šokolaadi-juustutort vaarikatega”, aga erinevatel põhjustel see lihtsalt transformeerus pealkirjas olevaks. See oli siis emadepäevaks ning sai üsna söödav. Originaalretsept Angeelika Kangi raamatust “Tordid” (lk 27), muudatusetega alljärgnev:

Põhi

  • 150 g Digestive küpsiseid
  • 1 spl kakaopulbrit
  • 1/2 dl suhkrut
  • 70 g võid

Täidis

  • 500 g kohupiima (turult ostsin, nimetati “pagari kohupiimaks”, oli teine selline pasta laadsem)
  • 1 1/4 dl suhkrut
  • 1 tl vanillisuhkrut
  • 3 muna
  • 2 1/2 dl hapukoort (vot hapukoort ei tulnud kuidagi välja, panin siis natuke toorjuustu juurde 😀 )
  • 100 g šokolaadi

Peale

  • sõstraid (punaseid ja valgeid)
  • 1 dl želeesuhkrut + 2 dl vett (mul oli tarretisepulber)
  • veel läks kaunistamiseks natuke vahukoort ja nonparelle

Kuumusta ahi 150 kraadini. Purusta küpsised peeneks jahuks. Sega juurde kakaopulber, suhukur ja sulatatud või. Suru segu küpsetuspaberiga vooderdatud 18 cm läbimõõduga lahtikäiva tordivormi põhja. Sega kohupiim, suhkur, vaniljesuhkur, munad ja hapukoor. Haki šokolaad, lisa ülejaanud massi hulka ja vala segu küpsisepõhjale. Küpseta 1 tund ja 15 minutit. Jahuta täielikult (alguses võib paokil uksega ahjus). Kaunistamiseks panin panin peale valgeid ja punaseid sõstraid, segasin tarretisepulbri kuumaveega ning kui želatiin  seal lahtununud oli valasin ettevaatlikult koogile ning panin külmkappi tahkuma. Kui tarretis oli tarretunud siis võtsin vormist välja, mökerdasin küljed veidi vahukoorega kokku ning puistasin veidi nonparelle peale.