kook

Tikrikook mandlibiskviidiga

See on küll selline poolpimesi kokkuklopsitud kook.

...

  • 500 g muretaigent, tee ise või osta poest
  • tikreid
  • 3 muna, valged ja kollased eradatud
  • tera soola
  • maitse järgi suhkrut
  • 1 spl tärklist
  • 1/2 tl küpsetuspulbrit
  • 3-4 sl mandlijahu, + natuke peale ja vahele raputamiseks (võib ka laaste riputada)
  1. Eelkuumuta ahi 180°C
  2. Pane lahtikäiva koogivormi põhja küpsetuspaber, suru muretaigen vormi põhja ja servadele.
  3. Pane põhjale kiht tikreid, riputa natuke mandlijahu või laaste.
  4. Sega mandlijahu, tärklis ja küpsetuspulber omavahel.
  5. Vahusta munavalged tera soolaga suht tugevaks vahuks. Lisa suhkur, vahusta läbi. Lisa mandlijahusegu ja sega ühtlaseks. Pane vormi tikrite peale.
  6. Küpseta u 25 min või kuni valmis.
  7. Serveerida sobiks jäätisega. Või jäätiseta.
...

 

Hapupiima-mannakook

Nüüd ma julgen seda juba öelda, sest projekt on peaaegu edukas olnud – nimelt ma plaanin see aasta saada sügavkülma tühjaks enne kui uued maasikad peale tulevad! Ning võib öelda, et kõik kolm sahtlit käivad juba lahti ja sulguvad ilma, et selle tegevuse tulemusel murduks plastik või näpud. Seega ruumi on tekkinud. Suures ruumitekitamise hoos vaatasin ka sahvrisse. Ma ei ole kindlel kas sellest mu jõud suveks üle käib aga aprikoosikompotist (ma igaksjuhuks kuupäeva ei hakka vaatama) saab loodetavasti pühadekook ja uue paki mannat võib nüüd küll varuda. Ja hapupiima ma ostsin tegelikult vahvlite jaoks aga et te üllatus nii suur ei oleks kui mul siis – retseptid vajavad tegelikult üsna vähe hapupiima. Allolev on üks kuhu läks päris palju (250 ml) ja hea mannakook tuli. Võib hommikupudru asemel süüa.  Sobiks ilmselt päris hästi mõne hapuka kisselliga. Hmm, sügavkülmas on ju marju…

Hapupiima-mannakook

Hapupiima-mannakook

  • 250 ml hapupiima
  • 3,5-4 dl mannat
  • 2 suurt muna
  • 200 g suhkrut
  • 100 g sulatatud ja jahtunud võid
  • 3 sl jahu
  • 2/3 tl küpsetuspulbrit
  • terake soola
  • mandariini/apelsin koor ja mahl (või sidruni)
  • 100 g rosinaid
  • (rummi vm alksi rosinaleotamiseks)
  1. Sega hapupiim ja manna ning jäta tunnikeseks paisuma. Samal ajal võid rosinad likku panna, nt rummi sisse või mingi mahla sisse. Väga kuivanud rosinad koogi sees mulle ei meeldi. Ja-jaa, ma tean, et rosin on igal juhul kuivanud aga noh saate aru… teha nii, et oleks vähem nagu jänesepabulad (mis juhtub muidugi pigem siis kui rosinad on sahvris naaaatuke aega olnud).
  2. Vahusta munad suhkruga. Sega omavahel jahu, küpsetuspulber ja sool.
  3. Lisa munavaht mannale, seejärel lisa või, tsitruselise riivitud koor ja mahl, rosinad (ilma vedelikuta) ning jahusegu.
  4. Vala vormi ja küpseta 35-40 minutit, u 180°C juures.
Hapupiima-mannakook

Hapupiima-mannakook

Originaalretsept on Ida Savi raamatus “Saiad, pirukad, koogid”, lk 101, aga siia sai kohendusi tehtud. 

Mannaga tikrikook (rabarberikook)

...

Tegelikult oli see rabarberikook aga mul oli sügavkülmas ainult natuke rabarberit ja terve karp tikreid. Nii lihtne oligi. Algupära: Nigel Slater, Tender II, lk 1141 (20 cm läbimõõduga vormile, 8 in)

Täidise osa retepti pole vist mõtet anda, se on u 550 g eest hapukamat moosi või keedist või kompotti.  Võiks olla midagi sellist, mille kurnamisel vedelikku üle jääb, saab pärast koogi kõrvale pakkuda.

Puru

  • 125 g peenemat (maisi)mannat
  • 200 g jahu
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • tera kaneeli
  • 150 g suhkrut
  • 1 väikse apelsini riivitud koor
  • 150 g võid
  • 1 suur muna
  • 2-4 sl piima
  • 1 sl demerara suhkrut
  1. Eelkuumuta ahi 180°C, pane lahtikäiva vormi põhja küpsetuspaber.
  2. Manna, jahu, küpsetuspulbrit, kaneel, suhkur ja riivitud apelsinikoor pane kaussi, lisa või ning näpi puruks. Lisa 2 supilusikatäie piimaga lahtiklopitud muna. Sega (kätega nt) ainult seni kuni kokku hakkab.
  3. Suru taignast 2/3 vormi põhja ja külgedele, auke ei tohi jääda. Pane täidese moos/kompott vormi, ning pudista üle jäänud taigen peale.
  4. Küpseta u 35-40 minutit.
...

 

Kleepsuv šokolaadi-piparkoogikook

...

Käesolevaga võin raporteerida, et suur juubel on peetud ja ülekaalukas valimisvõit saavutatud. Ülikooli õigussüsteemist ma ennast lahti ei plaani ühendada aga järgmised üritused kannavad sellele vaatamata kahjuks pealkirju “Goodbye party” ja “Farewell Dinner“.

Lisaks sellele olen ma viimasel ajal täiesti lubamatult suure osa oma päevast põrnitsenud arvutiekraani, mistõttu blogimine pole õhtuks just kuigi apetiitne tegevus. Aga täna on alma materis selline huvitav päev, et me peame töötama ainult kuni kella 12ni. Ma olen võtnud vabaduse seda tõlgendada nii, et mu tööpäev kestab kaks tundi aga ma ise valin, mis kellast kellani.

Seega on mul hetk aega, enne kui lähen ema doktoriks promoveerimisele viima (ajee, jap, see juhtus), et kirjutada üles üks veider retsept. See on nagu poolenisti mingist vanast-vanast kokaraamatust – kes tänapäeval soodat (ja miks?) käivitab?

...

Originaalretsept: Sticky chocolate gingerbread cake (Good Food), järgnev on väikeste muudatustega.

  • 180 g võid
  • 1 tl jahvatatud nelki
  • 1 tl kaneeli
  • 1 tl jahvatatud ingverit
  • 2 sl värsket riivitud ingverit
  • terake jahvatatud musta pipart
  • tsutike tšillit
  • 150 g pruuni suhkrut
  • 150 g suhkrupeedisiirupit
  • 150 g heledat siirupit
  • 1 1/4 tl söögisoodat
  • 250 ml piima
  • 2 tillukest muna
  • 280 g jahu
  • 30 g kakaopulbrit
  • 150 g šokolaadinööpe

Glasuur

  • 80 g võid
  • 4 sl kakaopulbrit
  • 3 tl värskelt pressitud ingverimahla
  • 25 ml sidrunimahla
  • 180 g tuhksuhkrut
  1. Vooderda 30×20 cm vorm küpsetuspaberiga ja eelkuumuta ahi 180°C
  2. Sulata suures kastrulis või, lisa vürtsid, suhkur ja siirupid ning soojenda läbi (nii, et kõik möks ühtlaseks muutub)
  3. Lahusta väikses kausikeses sooda supilusikatäie piimaga (wtf?)
  4. Klopi kolmandas kausikeses munad lahti ja siis vispelda need võisegusse.
  5. Lisa sellele möksile omakorda piima-soodasegu ning ülejäänud piima. Siis sõelutud jahu ja kakao, sega kuni kõik on ühtlane. Viimasena lisa šokolaadinööbid.
  6. Vala vormi ning küpseta u 40 minutit (peaks jääma selline vetruv kergelt). Lase koogil jahtuda.
  7. Glasuuri jaoks sulata või (vesivannil), lisa kakao, ingveri- ja sidrunimahl ning siis tuhksuhkur. Vispelda kuni ühtlane.
  8. Määri glasuur koogile ja lase sellel enne serveerimist veidi seista.
...

*Kleepus küll

*Glasuur oli päris hea lisandus

*Milleks kakaod koogi sisse panna on veidi arusaamatu. Võiks ilma ka proovida, saaks rohkem piparkoogisust

*Vürtside koguseid timmida vastavalt oma maitsele

Kolme sõstra kook

Vägevamaid postitusi annab ikka oodata. Praegu tuleb aga ära üks väga prosta kolme sõstra kook. See retsept on pärit raamatust “100 kooki 2” (Virkus, Kang, Enden), mis on välja antud aastal 2004. Kuskil nullindate keskpaigas ma küpsetasin selle raamatu enam-vähem risti-põiki läbi, mõned retseptid jäid kasutusse hiljemgi. See raamat on sama kategooria lugemisvara nagu veel varasemal ajal oli Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid”. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Seekord raamatut kätte võttes tuli mul seda sirvides esmakordselt pähe, et kui see on nr 2, siis mida küll sisaldas raamat nr 1. Guugel teatas mulle enam-vähem, et nr 1 ei olegi, küll aga on olemas nr 3. Mõistus saab otsa püüdes mõelda, mis nad sinna nr 3 veel toppisid, nr 2 on ju kõik olemas!

Põhiliselt on seal muidugi olemas megalihtsad (võiks öelda isegi imelihtsad) koogid kuhu saab vajadusel päris palju marjauputuse marju ära utiliseerida (see oli mu mäletamist mööda üks põhilisi põhjuseid miks ma kooke küpsetasin).

Kolme sõstra kook (originaalis peenutseva nimega Kuningannakook)

  • 5 dl keefiri
  • 5 dl suhkrut
  • 8 dl jahu
  • 1 tl soodat
  • 200 g sulatatud võid
  • 1 tl vaniljeekstrakti
  • 1/2 tl soola

Katteks

  • sõstraid (või ükskõik mis marju, marjade segu, tegelikult sobiks ilmselt ka õun vms)
  • 3 spl suhkrut
  • 1 1/2 spl kartulijahu (kartulitärklist, võib ka maisitärklist, mitte segi ajada maisijahu või -mannaga)
  1. Eelkuumuta ahi 200°C
  2. Sega keefir, suhkur, jahu-sooda segu, sulatatud või, vaniljeekstrant ja sool suures kausi ühtlaseks möksiks
  3. Kata suur ja kõrgemate servadega ahjuplaat küpsetuspaberiga. Siin tegin ma seekord olulise vea, kuigi mul oli udune mälestus, et see on üks suuremat sorti kook, ma siiski otsustasin, et ma ei lähe õue jäänud suurele ahjuplaadile järgi (sest oli öö, muru jube pikaks kasvand ja märg) vaid topin selle ära väiksemale pannile. Väiksem pann tähendab paksemat kooki, mis omakorda tähendab paisumist, mis võib viia selleni, et koogiservas olevatest marjadest mõned otsustavad kuidagi eriti kõrbema minna. Ja lisaks mida väiksem kook, seda vähem pinda kuhu neid va marju laotada. Seega valige panni suurust hoolega, palun.
  4. Sega marjad suhkru ja tärklisega ning vala taignale.
  5. Küpseta 20-25 minutit
  6. Jahuta veidi ja serveeri.

Ja nüüd tuleb selline plasspilt kah, sest noh. Inimene õpib kogu elu ja praegu õpin vale objektiiviga pildistama 😀

Söögem kooki siis

Söögem kooki siis 

Paljasjalgse krahvinna sidruniruudud

...

Mis ma oskan öelda, sidrunikoogid on populaarsed praegu. Suuresti seetõttu, et praegu peaks sidrun justkui hooajaline olema. Muidugi mõni sidrunikook on menukam kui teine 😀

Screen Shot 2015-04-04 at 22.50.48

Eks see ole vist siis üks elu suuri müsteeriume. Umbes nagu see, miks keegi peaks tahtma endale “lavanimeks” paljasjalgne krahvinna võtta, kuigi ta ilmselgelt omab jalavarje ja pole krahvinna. Ennekuulmatu. Huvitav kas Ina Garten peab tihti selgitama mis selle paljasjalgsusega on? Et 1954. aastal tehti film The Barefoot Contessa, osadest Humphrey Bogart, Ava Gardner ja Edmond O’Brien. Viimane neist sai kõrvalosa Oscari ja kogu stsenaarium oli samuti Oscarile nomineeritud. Oluline info? Mina ei tea. Aga 1975. aastal ostsustasid keegid oma peenele toidupoele just sellise nime panna. Miks? Pole oluline. 1978. aastal ostis selle poe pr Garten. Ja müüs 18 aastat hiljem maha (olgu märgitud, et pood enam ei tegutse). Seda on vaja teada? Ikka. Aga see paljasjalgsuse värk tundus nagu hea ja siis ta hakkas treima sama nimega kokaraamatuid ning jõudis 2002. aastaks samanimelise saatega virvendavale ekraanile. Viimase aja põhiline tõe ja teadmisete allikas Buzzfeed on kokkukeevitanud postituse sellest kui äge ta ikka on ning siit saab lugeda veel 10 fakti tema kohta mida te ei tea.

Kuidas proua tegutseb vaadake Youtube’ist (otsing: Ina Garten Lemon Bars)

Sidruniruudud on tegelikult tõesti lihtne teha, nagu ülal videostki näha. Peaks endale äkki ühe ta raamatu hankima? Mul pole ei tema, Martha Stewarti ega Delia Smithi omi 😦

...

Alusta sellega, et tõstad tuppa nii või kui ka munad! Sahvrist, kaevust või külmkapist, eesmärgiks ikkagi see, et antud produktid saavutaksid toasoojuse.

Põhja jaoks vahusta 225 g toasooja võid 100g suhkruga, lisa 250 g jahu ja tera soola ning mätsi ühtlaseks taignaks (mikseriga saab päris hästi ja siis spaatliga takka). Pane küpsetuspaber umbes 22 x 32 cm suurusele vormile, eelistatavalt üsna kõrge servaga. Suru taigen ühtase kihina vormi põhja ning pane vorm u 20 minutiks külmkappi.

Kui taigen on külmkappi pandud pane ahi eelsoojenema, 175°C. Vahi natuke ringi, võib olla pese sidrunid ära või tšeki Facebooki või söö üks kilu võileib. Siis küpseta põhja 15-30 minutit, mis on päris lai ajavahemik, ma otsustasin kuskil 20. minutil, et aitab aga oleks võinud ka rohkem olla. Võta põhi ahjust välja ja lase jahtuda.

Täidise jaoks riivi 2 spl sidrunikoort ning pigista 240 ml sidrunimahla. Ma pean ausalt ütlema, et vaatamata teadmisele, et sidrunihooaeg on täies õies, alahindasin seda palju mahla sidrunitest tuleb. Nii et igaksjuhuks äkki 6 sidrunit osta? Või siis vastupidi osta 16, ülejäägi saab siis sisse soolata.

Klopi/mikserda kokku 6 toasooja muna, 600 g suhkrut, 2 spl sidrunikoor, 240 ml sidrunimahla ja 125 g jahu. Nii, nüüd te kõik ahhetate ja ohhetate, et üle poole kilo suhkrut, eksole? Ma ütlen ausalt, et Ameerika retseptide puhul suhkrukoguse vähendamine üldiselt parandab asja (kuigi mõnel juhul jääb tulemus siiski mittesöödavalt magus). AGA! Tegemist on päris suure SIDRUNIkoogiga. Ja alguses sai 400 g ning pärast maitsmist otsustasin juurde panna. Läks siis 500 g aga ma arvan, et 600 g ei oleks seda ka talumatuks teinud.

Kokku mikserdatud täidis vala jahtunud põhjale ja küpseta 30-35 minutit ning lase koogil siis toatemperatuurini jahutuda. See täidisekallerdis ei peagi tunduma nö läbiküpsenud pigem selline kerge võdinaga, ta tõmbab jahtudes tahkemaks.

Lõika tükkideks nig puista tuhksuhkrut peale.

...

PS. Eriti huvitav oli, et üks tükk passis köögis lauapeal nii päevakest ja siis pealmine kiht kuivas nagu veidike ära ning muutus krõpsuks aga seest oli ikka veel pehme. Mmm.

PPS. Ja lõpetuseks tore Maalehe lugu kontorikoerast.