loom

Küpsetatud veisevälisfilee

Ma suudan ennast blogi suhtes kokku võtta nii korra kahe nädala tagant. Ja siis kirjutan mitu lugu, mis avalduvad täitsa iseenesest. Tegelikult,  see vist iseenesest ei olegi väga halb tulemus. Ja ilmselt kevade saabumisega on kergem end kokku kah võtta (lohutuseks vennakestele kes  mind aega-ajalt postituste-mitte-kuigi-tiheda-avalamise tõttu hurjutavad). Vendade auks ma tegin uue lehe ka – Vennad mõtlevad. Neil on vahest täiesti uskumatuid toidualaseid uuendusi (ja ka muid mõtteid).

Esimese katsetuse ajal polnud kaamerat

Ehk siis roast beef või röstbeef või röstbiif või rostbiif või mõni muu säärane. Põhimõtteliselt võiks ka olla sisefilee aga säärast õnne pole ma Tartu kaubandusvõrgus veel kohanud. Ning välisfileed mingid peened (Kaubamaja, Rimi, Selver) poed ka ei müü eriti, samas on saadaval Konsumis ja Maksimarketis. Hea ja lihtsalt järgitav juhend on siin.

Tiba parem üritus

Minu meelest tuli mõlemal korral täitsa hästi välja 🙂

Soolaliha projekt (kuues ja seitsmes päev)

Niisiis. Kuuendamal päeval (võib ka kauem soolalahuses leotada, näiteks kui soolad keelt) vala soolvesi ära ning pane liha käntsakas puhtasse külma vette. Ja leota seda siis omakorda 24 tundi külmkapis, vahepeal vähemalt korra vett vahetades (jällegi kui oled näiteks 10 päeva soolanud, siis võiks 48 tundi leotada). Siis võta liha veest välja, pane koos bouquet garni, hakitud porgandi, sibula, sellerivarre, porru ja u 5 küüne küüslauguga potti. Peale vala külma vett, nii palju et liha kaetud oleks. Siis tõsta tulele ning kuumuta kuni potis toimuva kohta võib öelda – vaikne podin. Ja see podin peaks siis jätkuma 2,5 kuni 3 tundi (keel jällegi võib isegi kauem võtta). Alternatiivina pliidil keetmisele pakub retsept välja võimaluse panna pott kogu täiega 120° C juurde ahju (ikka 2,5-3 tunniks) ja mulle tundus see hea mõttena ning võib taas nentida, et oligi.

Kui liha on ära keenud (tikuga katsudes peaks pehme-pehme olema), siis on kaks võimalust: 1) serveerida kuumalt näiteks läätsede, ubade, mädarõikaga kartulipudruga või lihtsalt keedukartuliga. Lisandiks mädarõigas või hea sinep; 2) jahutada liha ja siis süüa eelpool nimetatud lisanditega või misiganes tudub sobivat 🙂

Me näksisme õhtul kuumalt, aga põhiplaani tarvis jahutasime maha.

Ega ta just väga kaunis välja näe

Fotogeenilisem külg

Kaks toidutehnoloogilist mõttevälgatust: 1) äkki oleks võinud lasta jahtuda  puljongis? 2) tegelt ma ei tea palju ma seda salpeetrit panin, ma arvan, et retseptis ettenähtud 50 g kindlasti üks viis korda vähem. Võimalik, et sellest ka ebaühtlane toon. Aga tegelikult oli salpeeter üldse optional, jägmine kord vist ei pane üldse.

…. kahju küll, aga  järgneb veelgi, lõpp-postitus  avaldub homme hommikul 🙂

Soolaliha projekt (esimene päev)

Corned beef

Vennake käis juba pühade ajal nagu uni peale, et tahaks seda liha. Aga turul oli minu meelest vahepeal täielik loomaliha ikaldus. Kuigi olgem ausad, Tartu turul on loomalihaga üsna kehvasti ka parematel päevadel.

Ma olen korra varem kah liha niiviisi soolanud ja minu meelest  oli maitse küll hea kuid kippus veidi kuivaks jääma. Üldiselt soovitatakse külje- või rinnatükki ning aga muidugi meie turul on enamus tükke hoopis “veiseliha kondita” vms. Igastahes rasva seekord on ja ma loodan, et tuleb veidi mahlasem.

Retsepti võtsin seekord Hugh Fearnley-Whittingstall’i The River Cottage Meat Book‘ist.  Leheküljel 438 on Salt beef (and pickled tongue).

Kõigepealt on tarvis teha marinaad.

  • 5 liitrit vett
  • 500 g demera või hele pruuni suhkrut
  • 1,5 kilo jämesoola
  • 1 tl musti piprateri
  • 1 tl kadakamarju
  • 5 nelki
  • 4 loorberilehte
  • oksake tüümiani
  • 50 g salpeetrit (valikuline)

See peaks olema nüüd 2-3 kg liha tarvis. Marinaadi ained kõik potti, keema lasta ning 1-2 minutit keeda lasta. Siis tuleb marinaadil lasta maha jahtuda. Seejärel tuleb liha marinaadi asetada ja mingi raskus peale panna. Ja siis pole muud kui 5-10 päevaks külmkappi. Aegaajalt tuleks lihatükki ümber keerata.

…jätkub.

See kastme värk

Nami-namis on uus kooskokkamine – klassikalised soojad põhikastmed ja nende tuletised. Ja ega ma eriti arvanud, et sest miskit tuleb. Aga siis ma nägin seda kastet ja mõtlesin ikka teha.

Balsamic Beurre Noir

Kaste sai hea. Kuigi ilmselt ma paneks siiski vähem tšillit, sest tegelikult balsamiäädikas jäi nagu varju. Aga hea ikka. Ja loomalihaga veel eriti.

Lõpetuseks üks lõbus tantsulugu siia külma talve:

Kurk

Täna on väga lakooniline sissekanne. Täiesti seosetutest asjadest.

1. Juba kaks nädalat on tunne nagu istuks kurgus üks väike siilike. Tahaks teada – on see normaalne ja millal üle läheb?

2. No olid sellised ribid. Retsept siin. Ja kui ei oleks olnud teatavat kõrvalekallet retseptist, võiks ilmselt jagada ka kõrgeid tiitleid.

Ribid

3. Muide, mis teete pühapäeval 30. oktoobril?

4. Lõpetuseks muusikapala, millel pole eelnevaga (ega ka millegi muuga) mingit erilist seost. Kuulmiseni!