muna

Külalispostitus: munapesa/muna pesa/pesa muna

Tegelikult J. keeldus kirjutamast, põhjendusega, et ta ei oska. Ma siis lubasin kirjanduslike liialdustega ise jagada. Kuidas oleks üks hullumeelne seiklusjutt 200 päästetud kanast või südantlõhestav lugu lapsepõlve maitsetest? Pesade retsepti vaadates võib viimase variandi välistada – nõukogude lapse menüüsse Gruyère ei kuulunud. Vaatasin ka Salme Masso “Laste kokaraamatut” ja seal õpetatakse mune keetma, praadima (“härjasilmad”) ja neist munahüüvet tegema (munaputru). Ning keedumune tarbima viisil “munad vorstiviilul”:

  • 4 suurt pekita vorstiviilu
  • 2 muna
  • 4 supilusikatäit haukoort
  • soola
  • petersellilehti või sibulapealseid
  • 1 tomat või väike kurk
  1. Vorstil tõmbame kesta ära.
  2. Kõvaks keedatud munad koorime ja lõikame pikuti pooleks.
  3. Igale vorstiviilule paneme munapoole.
  4. Hapukoore segame soola ja hakitud maitserohelisega.
  5. Osa koort paneme pikuti triibuna üle muna, ülejäägi seame ümber muna vorstiviilule.
  6. Kaunistuseks võime juurde panna tomatit või kurki.
  7. Sööme võileiva või kartulisalatiga.

Tjah, ja lisaks selle räägime koguaeg meie-vormis nagu sotsialismile kohane.

Ma kaldusin kõrvale. Seos eelnevada on väga lihtne – originaalretsept on pärit Prantsuse lastekokaraamatust – La cuisine est un jeu d’enfants. Lähemalt loe lehtelt Simply recipes.

  • 2 muna
  • soola
  • u 100g peenelt riivitud Gruyère juustu
  1. Kuumuta ahi 230ºC kraadini
  2. Eralda muna kollased valgetest, kollased peavad terveks jääma.
  3. Lisa munavalgetele sool (toatemperatuuril munavalged vahustuvad paremini). Vahusta tugevaks vahuks
  4. Sega munavahu hulka riivitud juust
  5. Vormi vahust ahjuplaadile kaks “pesa”
  6. Küpseta 3 minutit, tõmba ahjuplaat ahjust välja ja lisa üsna kiiresti mõlemasse pessa munakollane.
  7. Küpseta veel 3 minutit.
  8. Serveeri kohe.
...

...

 

Krõbe praemuna

Jaa! Pealkiri on seekord täiesti adekvaatne. Tänase postituse sisu, armas lugeja, ongi kuidas praadida muna. Võiks olla sellest, kuidas keeta vett (viide klassikale) aga see on mul alles katsetamise järgus ja hetkel mitte oluliselt selgem kui kotitäis kaleidoskoope. Praesaiast (kullapuruga) võiks ju sammukese edasi saada 🙂

Tegelikult muidugi pole miski nii lihtne nagu esiti paista võib. Tegemist on maailma hullutava uue trandiga. Nagu olid/on cronut, lillkapsast “riis”, pumpkin spice latte jne. frankprisinzano igastahes tundub juba kahetsevat, et ta eales ühtki muna praadinud on. Sest jah, on neid kes säärast muna jäletsavad ja epicurious avaldas just artikli, kus astutakse krõbeda praemuna kaitseks välja. Minuni jõudis see trall läbi imelise sotsiaalmeedia ja blogi Smitten Kitchen kaudu. Viimane on visuaalis ja kirjelduses muidugi veatu aga vaatame siis põhipostulaadid ikka üle.

...

  • Vaja on muna! Õli, soola ja pipart.
  • Maitsestamisel võib juhinduda loomupärasest heast maitsest või kindlasti leidub virtuaalmaailmas soovitusi ka relieefsemale maitsele.
  • Õli (koonerdamine pole kokkuhoid) tuleb pannil kuumaks ajada. Ikka päris kuumaks. Selline väike pannike on väga hea.
  • Ja siis muna pannile. Ning peabki niimoodi vahutama kohe
  • Kui muna on pannile löödud siis oleks mõistlik eemale astuda. Paratamatult pritsib keev õli… kaugele.
  • Praadida tuleks kuni on parajalt pruun.
  • Siis õngitse muna pannilt ja enne taldrikule või saiale viimist tee talle hetkeline vahepeatus paberist köögirätikul. Natuke õli ei tapa aga tegelikult saab seda natukest veel vähendada.
  • Surista peale soola-pipart ja söö kohe. Noa ja kahvliga.

Minu meelest on selle meetodi üks olulisemaid plusse tõsi asi, et see kõrvaldab probleemi “vedel/püdel munavalge”. Mulle  meeldib vedela kollasega prae muna aga ei meeldi, kui munakollase ääres on rant vedelat munavalget. Üks tehnika sellest jagusaamiseks, on muna mõlemalt poolt paadida, aga siis peab ikka üsna passima. Veel leiutasin ma metoodika, kus munakollane- ja valge praevad panni erinevates servades. Aga nii, krõbedalt, ei pea sellega vaeva nägema. Ja huvitav oli seegi, et päris pikalt andis praadida ning süsimustaks ei põlenud midagi.

Teise muna saba sai ehk tipake palju, aga ei olnud häda.

Teise muna saba sai ehk tipake palju, aga ei olnud häda.

Maltsasupp

Kevadel tuleb ikka umbrohtu süüa. Või, no, ei tule. Aga väga popp on igaljuhul.

Rabarber, nõges, spinat, hapuoblikas

Supi jaoks võiks olla näiteks kanapuljongit (ühest kintsust keetsin), natuke riisi (võib ka kruupidega teha) ja mingit rohelist kraami – spinatit, hapuoblikat, rabarberilehti, nõgest (redisepealseid vms).

Ja siis keeda supp valmis 🙂 Keedumuna passib kah väga hästi selle supi sisse.