õun

Õunarõngad

Ma kahtlustan, et haridusteadlased on veel suuremad näljarotid kui humanitaarid, krooniku töö vaevalt väga hästi tasustatud on. Aga omapära punktid saavad nad küll.

Ma kahtlustan, et haridusteadlased on veel suuremad näljarotid kui humanitaarid, krooniku töö vaevalt väga hästi tasustatud on. Aga omapära punktid saavad nad küll.

Kui püss on seinal tuleb ikka pauku teha. See kehib fritüüri kohta ka. Korra sai suvel pitsat tehtud, nüüd septebrikuumuses natuke friteeritud. Selle retseptiga tõenäoliselt praegust õunauputust ei likvideeri aga me kõik leidsime, et tulemus on (üllatavalt) hea. Poleks arvanudki.

Retsept (veidi modifitseeritud kujul) pärineb Ida Savi legendaarsest käsiraamatust Saiad, pirukad, koogid.

  • 120 g jahu
  • 1 tl suhkrut
  • näpuotsatäis soola
  • 1 klaas piima
  • 2 sl oliiviõli
  • 2 muna, kollased ja valged eraldatud
  • praadimiseks õli
  • puisteks suhkrut ja kaneeli
  • 5 suuremat hapukat õuna
...

  1. Sõelu jahu kaussi.
  2. Teises kausis sega munakollased, piim, suhkur, sool ja õli ning siis lisa jahule. Sega ühtlaseks ning lase kaetult 20-30 minutit seista (et jahu paisuks).
  3. Lõika õunad ketasteks, eemalda südamiku osa. Võid koorida ka, mina seda vajalikuks ei pidanud. Küll aga arvasin miskipärast, et überkaunis oleks kui õunad tumedaks ei läheks ja panin nad sidrunivette. Natuke enne frittimist tuleks need sealt välja võtta ja sõelal nõrutada.
  4. Pane õli sooja (180 ºC peaks ok olema) ja vahusta munavalged tugevaks vahuks. Sega vaht taigna hulka, kasta õunarõngas sinna sisse ja prae siis õlis.
  5. Sega natuke suhkrut kaneeliga.
  6. Kui praetud (friteeritud ikkagi) on piisavalt, tõsta rõngas välja, lase natuke paberil või sõelal nõrguda ning veereta kaneelisuhkrus.
  7. Soovitatakse serveerida soojalt.
...

 

Õunakook heinatoidulistele

Mul oli nädala alguses korraks, tõesti ainult korraks, üks täiesti pädev ja väärt idee mida blogisse kirjutada. Te küsite kus on see idee praegu? No vot mina ei tea.

Selle õunakoogi backstory on väga lihtne. Oli üks üritus kus lisaks taimetoitlastele lehvitas tiibu ka üks veegan ehk heinatoiduline. Veeganlus, nagu te teate, on selline esimese maailma probleem mille puhul inimene otsustab, et paslik oleks lisaks liha söömisele loobuda ka munade, piima ja mee tarbimisest. Eriti ekstreemsetel juhtudel ja ilmselt mingi aju lühiühenduse tulemusel on neidki kes loobuvad seentest, vetikatest ja pärmist. Noh, jah, minugi poolest, ega ma vastu ei ole. Sellele vaatamata olin ma veidi üllatunud kui selgus, et veegan on grusiin. Ühtlasi selgus, et ta on vahepeal õppinud Taanis. Mis minu meelest kinnistab mu teooriat, et kogu see mandlipiimane maailm on ikka natuke selline… khm…et kui midagi paremat teha ei ole*

Aga mulle meeldivad väljakutsed. Ning peale pisukest uurimisretke interneeduses oli mul patakas veegankooke, kus muna asendamine oli tehtud millegiga mis inimkeeli kõlas ja ma otsustasin otsast proovima hakata, kuklas vastardamas ühe kolleegi kunagi öeldud lause “these vegan cupcakes were he best f***ing cupcakes ever” (järelikult peab võimalik olema, onju?). Esimene katse oli banaaniga ja ükskõik kui kenalt blogijad pildi tarvis oma küpsetisi ka ei presenteeri, siis kahtlus, et banaan mulle ei meeldi oli, on ja jääb.

Teine katse oli aga edukas, põhiretsept blogist Vegan Magic, Apple Cake with Chocolate Ganache (haldjad ja sära puha).

...

  • 290 g jahu
  • 150 g suhkrut (200g on originaalis ja võib olla kohane kui on hapumad õunad)
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 1,5 tl soodat
  • 2 tl kaneeli
  • 500 ml jämedalt riivitud õuna
  • 2 spl linaseemneid
  • 185 ml sooja mandlipiima
  • 2 tl õunasiidriäädikat (mul oli vist cava äädikas)
Vasakul on teine küpsetus, natuke tihkem sai

Vasakul on teine küpsetus, natuke tihkem sai

  1. Alusta linaseemnemuna (flax seed egg) tegemisest – jahvata linaseemned (pm ma oletan, et kui seemnete asemel oleks linaseemnejahu, seda tegema ei peaks?), sega sooja mandlipiimaga ja jäta seisma, peaks piisama umbes 20 minutist aga esimesel korral seisis pigem tunni kanti ja mulle tundub, et oli veidi rohkem ‘munasem’.
  2. Riivi õunad jämedalt
  3. Sega kokku kuivained, lisa riivitud õunad, linasegu, äädikas ja sega läbi.
  4. Vala sobivasse vormi (võid määrida või paberiga vooderdada)
  5. Küpseta 35-40 minutit
  6. Lase natuke vormis jahtuda, seejärel tõsta restile jahtuma.
  7. Peale võib vahustada taimset koort või hoopis kookoskoort nagu alloleval pildil ning väike mandlipuiste ei tee ka paha.
...

Üldiselt oldi vist meeldivalt üllatnud, et on võimalik ka nii 🙂 Ja tuleb tunnistada, et tegemist on väga lihtsa koogiga, kõige vaevarikkam osa on õunte riivimine.

—-

*Eelnev on suuresti humoristlikus võtmes. Ja mu emal diagnoositi just laktoositalumatus

Prantsuse odüsseia 3/3

Oleks võind veits tumedamaks lasta

Uppis õunakook (Tarte tatin, Rick Stein, French Odyssey, lk 173)

  • 250 g lehttaigent
  • 75 g pehmet võid
  • 175 g suhkrut
  • 750 g (u 5 tk) suurt kõvemapoolset õuna
  • vahukoort või jäätist, serveerimiseks

Rulli taigen 26 cm läbimõõduga rattaks, või lõika säärane taignast välja, või kui sa oled laisk nagu mina siis tõsta külmunud taigna pakk sulama, põrnitse seda ning mõtle, et küllap piisab. Rick Steini järgijad panevad nüüd selle ketta külmutuskappi tahenema nii umbes 20 minutiks.

Või tuleb märida pannile. Kui sul on spetsiaalne uppis õunakoogi vorm, siis määri tolle põhjale. Kui on mingi muu pann, mida saab kasutada nii pliidil kui ahjus, siis võta too. Aga kui sa oled vaene-õnnetu nagu mina, siis võta lihtsalt üks krmse pann ning määri sellele või (pärast saab õunad ja karamelli ümber tõsta küll). Või peale raputa ühtlase kihina kogu suhkur. Koori õunad, poolita ja võta südamik välja. Aseta õunapoolikud või-suhkrusele pannile, ümar pool all ja üsna tihedalt.

Tõsta kogu pann pliidile ning anna 20-25 minutit keskmist kuumust, aega-ajalt panni veidi raputades. Tulemuseks peaks olema  karamellis ulpivad õunad.

Eelsoojenda ahi 190°C kraadini. Pane taigen õuntele ja nügi servi nii nagu topiksid last teki sisse (?). Kui õiget panni ei ole siis tuleks õunad kõigepealt mingisse vormi transportida. tee taignasse 5-6 väikest augukest ja küpseta ahjus 25 minutit, kuni puhvis, krõbe ja kuldne.

Mul oli silikoonvorm, mistõttu vormist kätte saamine ei olnud probleem. Igastahes peaks serveerimiseks kummutama koogi alusele nii, et õunad ikka päälpool on.

Lõpetuseks üks klassikaline koerapilt

Porgand, õun ja pekanipähkel, need me sõbrad kolmekesi

Mul on praegu laenu peal üks, tuleb tunnistada, minu jaoks veidi imelik kokaraamat – Ottolenghi: The Cookbook. Selline kus vaatad koostisosade loetelu ja mõtled “jeebika, nii palju erinevat ja lõpuks läeb kõik ühte molli kokku, mis sest asjast küll nii saab?” Või noh, mina mõtlen. Võib olla teised ei mõtle. Äkki on normaalne, et üks toit sisaldab lisaks erinevatele maitseainetele ka nii rohelisi läätsi, basmati riisi kui riisinuudeleid (vermicelli)? Enne kui proovind pole, ma siiski ei väidaks, et ehk on liiga palju, aga tiba kahtlane tundub kohati küll.

Aga just seetõttu, et nati kahtlane on, võtsin algatuseks muffinid. Hunnik häid koostisosi, vast ei tule halba välja 🙂

wordpressi rõõmuks pane jätkuvalt pealkirju, muidu läheb kõik pekki

Peale pudistamise puru

  • 50 g magedat võid
  • 25 g heledat muscavado suhkrut
  • 50 g jämedaid kaerahelbeid
  • 15 g päevalilleseemneid
  • 25 g kõrvitsaseemneid
  • 15 g musti seesamiseemineid
  • 1 tl vett
  • 1 tl õli
  • 1 1/2 mett
Alustada tulebki pudist. Näpi kokku või, jahu ja suhkur. Lisa kaerahelbed ja seemned ning seejärel vesi, õli ja mesi. Sega kõik kokku, tulemuspeaks olema nagu märg liiv (mul sai vett törts liiga palju ja mul liiv sai ikka selline, millest juba lossigi annab ehitada).
Ahi 170ºC peale.
Taigen
  • 300 g jahu
  • 2 tl küpsetuspulbrit
  • 2 tl kaneeli
  • tera soola
  • 4 muna
  • 160 ml (päevalille)õli
  • 280 g suhkrut
  • 2 tl vaniljeessentsi
  • 220 g riivitud porgandit
  • 200 g jämedalt riivitud õuna
  • 100 g hakitud pekanipähkleid
  • 100 g rosinaid
  • 50 g kookoshelbeid (asendasin laastudega)
Sõelu kaussi jahu, küpsetuspulber, kaneel ja sool. Teises suures kausis klopi kokku munad, õli, suhkur, vanilje, porgand ja õun. Lisa pähklid, rosinad, kookos ja siis jahusegu. Ära üle sega. Pane tainas paberiga vooderdatud muffinivormidesse*, puista peale peale puistamise pudi. Küpseta 25 minutit või kui puutikuga katsudes valmis on. Jahuta. Pidada jahtunud peast paremad olema. Toidetavad võtsid vastu hurraaga, minu maitsele ehk tiba liiga magusad, aga kõik head asjad koos tegid tõesti päris hea asja. Võtame aga järgmise väljakutse ette 🙂

ha-haa. teine pealkiri veel

————
*Tegelikult oleks saanud 2 pannitäit (2x12tk), aga ma ei viitsinud oodata ja tegin ülejäänud taignast koogi.

Sügav kook (1,8 kg õunu)

Sügavus viitab tegelikult selle, et kook on noh, nagu paks või nii. Originaalpealkiri – A deep cake of apples with cinnamon and nutmeg, Nigel Slater, Tender II, lk 680-681.

Kook

Nigel Slater toob veel välja, et tegelikult on raske öelda, kas tegemist on koogi või pirukaga. Ning et taigen on õrnake. Ja õunu koorides tunned, et koorid kogu inglismaa õunu. Aga lõpptulem pidi sahmimist väärt olema.

Taigna tarvis (ja ai kuidas ma ei salli seda kui kogus pärast komponenti kirjutatakse*)

  • 200g võid
  • 200g suhkrut (golden caster, kui juhtub olema, mul ei juhtund, panin assortii erinevaid pruune)
  • 1 suur muna
  • 400g jahu
  • kuhjaga teelusikatäis küpsetuspulbrit
  • natuke piima ja suhkrut (viimistlemise ja kaunistamise eesmärkidel)
Täidis
  • 1,8 kg magusaid õunu
  • 1 sidrun
  • 2 spl suhkrut (golden caster jälle)
  • noaotsatäis kaneeli
  • nauke muskaatpähklit
Serveerimiseks näiteks vahukoort
Tegevuskäik on lühidalt kokkuvõttes umbes selline:
1. Toasoojast võist ja suhkrust peaks saama emulsioon (klopi heledaks, ütleks S.Masso, ma arvan). Kas mikseri või käe jõul.
2. Muna lahti kloppida  ja siis lisada või-munasegule ning segada põhjalikult.
3. Seha jahu ja küpsetuspulber omavahel ja siis lisa tasavaatlikult ja aeglaselt muna-või-suhkrusegule. Ära üle sega.
4. Taigen vormi vorstikeseks (lapikuks), keera paberisse või kilesse ja pane pooleks tunniks külmkappi tahenema.
5. Vahepeal koori õunad. Aga enne kui sellega üldse peale hakkad, pane valmis kauss külma veega, kuhu on pigistatud poole sidruni mahl. Kooritud õunad pane sinna vette. Siis lõika õunad pooleks, võta südamik välja ja lõigu jämedateks viiludeks. Ning ikka nii, et õunatükid sidrunivette jõuavad.
6. Siis kurna õunad ja pane need suurde paksupõhjalisse kastrulisse, koos suhkru, kaneeli, muskaatpähkli ja ülejänus sidrunimahlaga.
7. Lase keema tõusta ja siis keera kuumus maha. Podisema peaks seni kuni õunad on pehmed aga pole veel plödiks läinud (mbes 10-15 min).
8. Jäta jahtuma
9. Määri 20 cm lahtikäiva põhjaga koogivorm võiga.
10. Võta taigen külmkapist välja, lõika sellest tükk mis on väiksem kui üks kolmandik ja pane see külmkappi tagasi.
11. Ülejäänu suru kenasti ühtaselt vormi (peaks jääma üsna paks).
12. Jahuta 20 min
13. Eelkuumuta ahi 200ºC
14. Pane taignale (enne võta ikka külmkapist jälle välja) küpsetuspaber ning täida vorm poolenisti küpsetusubadega.
15. Küpseta 15 min.
16. Võta ahjust välja ja jäta hetkeks jahtuma
17. Eemalda oad ja paber ning küpseta veel 5 minutit.
18. Võta ahjust välja ja jäta jahtuma.
19. Alanda ahju temperatuuri 180ºC
20. Täida kook kuni servani õuntega (kui on vedelikku, siis seda peaks püüdma mitte eriti sinna valada, mul seda muret polnud, sest õunad olid sellised jahusemat tüüpi).
21. Rulli ülejäänud taigen kettaks ning aseta kaanena koogi peale.
22. Paranda augud ja suru servad vastu küpsenud taigent.
23. Lõika peale 3 pilu, et aur välja saaks.
24. Pintselda pealt piimaga.
25. Küpseta 45 min, kuni pealt on pähkelpruun.
26. Võta ahjus välja, puista peale suhkrut ning jäta vähemalt 15 min jahtuma.
27. Siis võib natuke vormi lahti koukida, aga kook peaks siiski jääma vormi, et lõplikult jahtuda.

—————-

*Kes on Slaterit näind, teab millest räägin.

—————-

Lõpetuseks natuke Shakespeare’i natuke:

Kuidas jagu saada kaheteistkümnest õunast.

Lihtne. Söö ära.

12 õuna

Olgu. Tegelikult võib igasuguseid trikke teha. Üks mulle teadaolevalt populaarne viis on õunapomme teha. Aga ma pean ütlema, et ma pole neist suutnud kunagi väga vaimustuda. Ükskõik kuidas ka ei püüaks alati hakkavad teised lekkima. Ja siis on kõik kohad kleebut täis ja kõrbema võib veel minna ja… Tegelikult on lahendus lihtne. Tuleb võtta väiksemad pabulõunad mis passivad kenasti muffinivormi ning mätsida nende ümber pärmitaigent (mul oli mingi brioche’i taigen, käras küll).

Mätsi-mätsi

Ja küpsetadagi nii. Minu meelest töötas väga hästi.

Õunapomm

Peaaegu normaalne pilt tuli. Sesmõttes, et mitte väga kollane.

Õuna-rummikook

*

Õuna-rummikook (Anni Arro, Haapsalu kohvikuid ja retsepte, lk 134)

Põhjaks:

  • 300 g liivataigent

Sisuks:

  • 300 g biskviiti (näiteks valmis tordipõhi)
  • 3 sl rummi**
  • 1 muna
  • 3 sl kakaod

Katteks:

  • 500 g õunu
  • 200 g vahukoort
  • 2 sl suhkrut
  • 1 tl vaniljesuhkrut
  • 2 sl jahu või tärklist
  • 50 g mandlilaaste

Suru taigen võiga määritud koogivormi. Murenda biskviit puruks, sega omavahel kõik sisu komponendid ja aseta vormi. Koori, puhasta ja tükelda õunad ning aseta koogile. Sega kokku vahukoor, suhkur, vaniljesuhkur ning jahu või tärklis ja kalla segu koogile. Kõige peale puista mandlilaastud. Küpseta 175-kraadises ahjus 40-45 minutit. Kui kipub pealt liiga pruuniks minema, võib katta fooliumiga.

Täitsa aus rummikook oli, mulle meeldis isegi soojalt vist rohkem. Tulevikus võib proovida ka varianti kus osa (1/3 või isegi 1/2) õuntest panna põhja ja sisu vahele, sest pääle sai neid omajagu ning pärast lahti lõigates kippus õuna pudi isegi ära kukkuma. Mul on silikoonvorm, küpsetasin isegi kauem, tunnikese vist.

———

*Jah, tähelepanelik lugeja – wordpress teatas, et minu senine teema läheb nö tootmisest maha ning asemele tuleb uus, mis on nagu eelminegi. Ainult selle tulemusena jäin praegu päise pildist ilma. Püüna lähiajal selle probleemi lahendada.

**Häbiväärselt vähe, vabalt võib 5 sl panna, mätsib ka paremini.