paprika

Rat-tat-ta (ratatouille)

Ilmselt ei ole tegemist läbikaalutletud soolisevõrdõiguslikkuse kampaaniaga aga siiski. Kui Tartu avaturu peaväravast sisseastuda siis paremat kätt on köögiviljalett sellistel tumedamatel mägede poegadel. Omavahel räägivad mingit šušisevat keelt, müügitaktika on noh, mitte just lõunamaiselt agressiivne aga ütleme, et tavapärasest tasasest põhjamaisest taktikast seisan-siin-oma-kapsaste-ja-kaalidega-kuni-keegi-neid-ehk-võib-olla-tahab, natuke intensiivsem. Ja blondid siniste silmadega tšikkid saavad päris suure tüki arbuusi maitsmiseks. Nendega on seni suutnud võistelda vaid too Peipsi-ääre venelane Pjotr või Petja, ma ei teagi mis ta nimi on aga ta ka suunab tähelepanu pigem naistele. Eelmine nädalavahetus oli tal taktika – ostad kilo hapukurki saad kaks kilo õunu tasuta kaasa! Vat. Umbes diagonaalile mägedepojad-Pjotr jääb aga üks selline kõvema hääle ja käredama suhtumisega naesterahva lett. Tal ei ole väga suur kauba variatiivsus aga üht artiklit on tihti palju-palju (kultuurmustikaid, astelpaju, kurke) ja kui ta ise kohal on siis on ka loba kaugele kosta. Ja vot siis laupäeval oli ta välja pannud tõelise peiputuspardi meestele. Vaarikakarpide kõrval seisis “tütarlaps”, määralematus eas ja oli võtnud eesmärgiks need vaarikad maha müüa. Väljanägemine oli tal umbes midagi sellist nagu võiks olla Anu Saagimil kui ta pole Soome põgenenud + natuke Jörpa naist – süsimust juuksepahmakas, tugev päevitus ja korralik meik, sättendavaid kivikesi päikseprillidel, kaelas, käel ning sussidel, kleit oli loomulikult tiigrimustiline soolikas, täpiks i-l lipsukese tätoveering pahkluul. Ma ei julegeks spekuleerida millega ta tegeleb siis kui seal vaarikakarpide kõrval ei seisa. Müügitaktika oli päris hea aga natuke valimatu ehk. Kui ikka igale ätile kes kepi najal mööda tuhiseb öelda – osta vaarikad ära ja keegi neist ei peatu, siis võiks mõneaja möödudes katsetada ainult veidi noorematega. Tõsi, nood saavad ilmselt kodus naiselt pärast võtta, et nad selle lehtsabaga üldse rääkida julgesid. Igastahes oli meeleolukas komejant 🙂

Tegelikult olin ma seal et osta üks väike kollane suvikõrvits. Sest roheline oli mul olemas ja ma tahtsin teha ühte ilusalt rooga.

...

Põhimõte on siis selline, et tuleb keeta mingi tomati-pakprikakaste, see läheb vormi põhja. Ja siis sinna peale laod niiviisi vaheliti suvikõrvitsat (ei pea olema kahte värvi, muidugist), pommut, paprikat ja tomatit. Kogu inspiratsioon ja pool retsepti on pärit siit (omakorda Thomas Kellerist inspireeritud).  Seal on kirjas, et ladumine on 10-15 min meditatiivset tegevust aga ma ütleks, et mul läks rohkem. Sama oli küll meditatiivne. Tähele tuleks panna ka seda, et küpseb tema suhteliselt madalal temperatuuril ja ikka tunde. Ma arvan, et annaks kärsatada ka kiiremini aga ega ei tea ka. Ja selle tomati-paprika kastme ma keerasin kokku pigem vaba käega.

...

Ubadega täidetud paprikad/tšillid

Ma ei tea miks, aga hirmus isu täidetud paprikate* järgi on olnud. Nii poolteist kuud. Tõsi, mitte lihtsalt täidetud paprikate vaid just nende ubadega täidetud paprikate isu. Vaatasin nimelt River Cottage’it ja kuigi tuleb meeles pidada, et kogu see idüll on lavastatus, siis tuleb tunnistada, et see on lummav. Ja juurikaraamatu otsas istun ma juba pea pool aasta.

Pildi tegemine on ka nats raskendatud, minu meelest oli mul ennem kergem kaamera.

Kuna ma olen laisk ja nõrk, siis ma tegin mõned muudatused retseptis. Esiteks ma ei eelküpsetanud ega koorinud paprikaid. Teiseks olid mul ühed kummalised oad, kunagi Maximast ostetud ja peale kirjutatud “fasol japonskaja belaja” sort “Platinum”. Eesti keelne napp kiri ütleb, et “Sobib praadide valmistamiseks”, vene keelset teksti ma pole viitsinud ära tõlkida aga pildimaterjal seal kõrval annab aimata, et neist soovitatakse teha miskit kaneelirullilaadset küpsetist. Ühesõnaga konservubade asemel ma keetsin natuke ube.

Ühesõnaga on vaja paprikaid või tšillisid, mis võib ettevalmistada nii nagu ülal, ehk poolitada või teha see nö mütsi variant. Oad tuleks siis leotada ja keeta (kui on konservoad, siis ära seda tee). Praeahi eelkuumutada 180°C. Kuumuta pannil veidi õli, prae madalal tulel natuke peeneks hakitud sibulat (u 10 min, et oleks selline mõnusalt karamelline ja pehme). Lisa kas riivitud või peeneks haktud tomatid (võiks koorida, aga mina ei viitsinud). lase keema tõusta ja siis võta tulelt. Lisa oad ja mulju natuke seda segu, lisa peotäis hakitud koriandrit, veidi jahvatatud köömneid, maitseks tulist paprikat, soola-pipart. Täida saadud seguga paprikad ja küpseta ahjus (kui on eeltöödeldud paprikad siis 20 min, kui toored nagu mul ja lisaks veel oad mis polnud niiväga pehmed, võib minna isegi 40-50 min). Serveerida võib näiteks (küüslaugu)jogurtiga (purustatud küüslauk segatakse joguritga).

——-

*Ubadest ma saan aru, tere valk. Aga paprika, on mul mõne järjekordse toitaine puudus? Paprikas pole ju midagi väga kasulikku?

Järjekordne tšillimoos

Järjekordne tšillimoos tuleb siis kui keegi toob sulle ülekasvanud suvikõrvitsa.

moos

Retsepti väga ei ole, aga võib sisalada näiteks selliseid koostisosi:

  • kabatšokk või suvikõrvits või isegi päris kõrvits
  • tomat (kooritud ja seemned eemaldatud)
  • paprika (röstitud, eesmärgiga eemaldada see vastik nahk)
  • tšilli (maitse järgi, näiteks 4 tükki)
  • suhkur (maitse järgi)
  • midagi haput, näiteks hapusid õunu või sidrunimahla või punase sõstra mahla (mina panin viimast, ikka maitse järgi)

Põhimõtteliselt võib vist kogu kraami ka korraga keema panna, aga ma panin niiviisi kuidas tööjärjega jõudsin. Kõigepealt kõrvits veidikese suhkru ja tilga veega, siis koorest ja seemnetest puhastatud tomat. Järgmisena valmisid röstitud paprikad ja siis riivisin juurde tšilli. Lisasin sõstramahla ja veidi suhkrut, keetsin natuke ja jätsin siis üleöö jahtuma. Hommikul püreestasin ja siis pidin tööle minema 🙂 Õhtul maitsesin ja tundus, et suhkrut ning tšillit oleks juurde vaja. Panin mõlemat juurde ja lasin uuesti keema ning siis villisin purkidesse ära. Tulemus sai sarnane sellel Thai Choice tšilli kleepekale (ainult paprikasem), aga muidugi palju parem ja ootab nüüd kevadrullide rullimist.

moos

Täna on jälle see päev

See päev, kui mul suurt midagi öelda ei ole. Pilte natuke on. Ja mõned nendingud ehk kah.

Selline rüübe pidi minema nami-nami kooskokkamisse, aga rong läks enne ära. Muidu täielik šedööver - püreestatud arbuus Kellukesega

Õppetunnid eluks:

  • Uudishimu võib vahest olla hea. Näiteks võib kiusatusele järgi anda ning vaadata oma isiklikke andmeid portaalist digilugu.ee. Sealt avastatud viga perekonnaseisu lahtris viib kindalasti edasi retkedele portaali eesti.ee ning rahvastikuregisris oleva vea avastamiseni. Mis üheti on naljakas, teisalt aga murettekitav…
  • Usalda aga kontrolli on tõesti üks tark ütlus. ARK, kõigi kodanike rõõm… Ma ei saagi öelda, mis nad teinud on. Sest selles point ongi, et nad ei ole mitte midagi teinud. Ma olen endiselt selle auto omanik. Ja ei peaks juba kaks kuud olema.
Eelnevast võite ilmselt järeldada, et minu suhted erinevate riiklike insitutsioonidega võivad lähiajal kujuneda pingeliseks (kõlab nagu horoskoop).

Paar nädalat tagasi tahtsime kala põletada. Oli selline vihmasem ilm, ei tahtnud tuld võtta. Jälle tarkusetera - kala põleta kuiva ilmaga! (Tagaplaanil lebav mais oli tegelt päris hea, kuigi oleks võind ehk ka natuke rohkem grillmekki juures olla).

Rimi juurikalett on š***. Ja ma ütlen seda vaatamata sellele, et samal päeva kui ma surnud sparglit nägin, ostsin sealt samast kõrvalt väga ilusat basiilikut (Tai basiiliku ning rohelise ja lillasegu, mõlemad istutasin kohe ümber ning kasvavad kenasti). Ikkagi. Ja kus on taimekaitsjate silmad, ah?

Grillisin paprikaid ja panin need siis purki. Ha.

Kottidel peab mugav olema.

Jep, it's broken. Kogu renoveerimisprotsess tundub olevat selline suht-koht ikaldus.

Küsimus suurele ringile – kas kokaraamatuklubist huvitatud on kõik läbitöötanud Jamie Oliveri America? Kui jah, siis see on imetlusväärne, sest ma ise pole kuigi kaugele jõudnud ja seda seetõttu, et mind tabanud töö (mitte et seda muidu ei oleks või et ma kurdaks, aga meil ongi periooditi rohkem äkšonit). Ja võib juhtuda, et see tabab mind nüüd järjest nii kuu-poolteist….