pasteet

Kanamaksapasteet uuesti

Uuesti selle pärast, et pilt sai tehtud. Selline kenam pilt. Eh siis (soe) kanamaksapasteet ajakirjast Jamie (nr 24, lk 82-83) mis debüteerus aasta lõpus (retsept siin). Kuna see läheb kingiks, siis soojas vees ma teda leotada ei saa. Panin purki, valasin sulavõi peale ja siis investeerisin veidi aega sellesse kaunistusse (praetud rosmariin, küülauk, ingver, tüümian).

Pasteet

Vana aasta viimane laud

Kuna jõululaud on meil igav (st traditsiooniline), peale kausikoogi müstilise kadumise ei ole selle kohta rohkemat midagi kosta. Detsembrikuu viimaseks päevaks aga saab igasugu õudusi teha.

Järjekordne puupakk mu vennalt. (Piinlik lugu see laudlina näeb ikka täiesti vale välja...)

  • (Soe) kanamaksapasteet ning soolalõhe koos juurikate, saia ja muu näksimisega moodustas külmlaua
  • Õunte ja sinepiga pikalt haudunud seakülg
  • Ribid
  • Pardirasvaga ahjukartulid-kaalid-porknad
  • Cheesey peas
  • Lehe-peedisalat basiilikuõliga
  • Veel üks müstiliselt kadunud põldmarja-kausikook
———-

Eraldi kirjapanekut väärib kaks retsepti

Roast spare ribs with toasted garlic, Stéphane Reynaud, Rôtis (lk 90)

  • 1,25 kg ribisid
  • 8 küünt küüslauku, kooritud ja hakitud
  • 2 (prantsuse) šalottsibulat, kooritud ja hakitud
  • 100 g maapähleid, hakitud
  • punt koriandrit, peenikeseks hakitud
  • 80 g tomatikastet (ketšupit)
  • 150 ml sojakastet
  • 100 ml oliiviõli
  • 3 sibulat, kooritud ja poolitatud
  • 2 porrut
  • 1 sellerivars
  • üks bouquet garni

Eelsoojenda ahi 180ºC kraadini.

Marinaadiks sega kokku, küülauk, šalottsibulad, maapähklid, korjander, tomatikaste, sojakaste ja oliiviõli.

Pane sibul, porru ja seller suure potitäie veega keema ning lase veidi aega madalal tulel podiseda. Siis lisa bouquet garni ja ribid ning keeda tasasel tulel pool tundi.

Siis võta ribid puljongist välja ning pane ahjupannile (hea oleks kui mahuks ühes kihis). Kata ribid marinaadiga ning küpseta jahus u 15 minutit. Vajadusel võib veel ribid ümber keerata ja natuke teiselt poolt ka küpsetada. Lõpp tulemus peaks olema selline mõnusalt kleebu.

———-

(Soe) kanamaksapasteet, ajakiri Jamie, nr 24, lk 82-83

Soe on sulgudes, sest kuigi ma kaalusin võimalust “nagu Jamie” seda soojalt serveerida, siis see on üsna tarbetu mässamine ja julgen arvata, et maitset see eriti ei mõjutanud.

  • oliiviõli
  • 40g + 1 supilusikas võid (kui nüüd järgi mõelda, siis mul oli kanamaksa u poole vähem, aga ma panin umbes just selle koguse…)
  • 1 sibul, peenikeseks hakitud
  • punt tüümiani, lehed
  • 800 g kanamaksa
  • 50 ml marsalat või brändit
  • 4 küüslauguküünt, õhukeselt viilutatud
  • 2-3 vart rosmariini
  • pöidlasuurune tükk värsket ingverit, õhukeselt viilutatud
  • erinevaid kõrvalprodukte – saia, salatit, kurki, redist jne
Pane supilusikatäis võid, oliiviõli ja sibul pannile, maitsesta ja lisa enamus tüümiani. Prae keskmisel kuumusel umbes 5 minutit, kui sibul on pehme aga pole veel pruunistunud.
Lisa maksad pannile, keera kuumus kõrgeks ja prae 3-4 minutit koguaeg segades, kuni kuldpruun ja servadest nati kleepuv. Lisa brändi ja süüta põlema. Kui alkohol on ära põlenud, siis on ühtlasi ka vedelikust enamik aurustunud ja see on just paras.
Kalla maksad suurele lõikelauale ning haki peeneks, lisades järk-järgult või. Väga peeneks pole mõtet hekseldada. (Soojalt serveerimiseks tuleks see nüüd panna kaussi ja tõsta siis kuuma vette.
Kaunistuseks-maitsenüansiks tuleks nüüd veel küüslauku, rosmariini, ingverit ja tüümiani keskmisel kuumuse 2-3 minutit kuni kuldne. Puista pasteedile.

Mida laupäeval sai

Alustades kaugemalt. Ma otsustasin juba üsna planeerimise alguses, et tõenäoliselt on vähem stress, kui ma ei üritagi mingit küpsetamist Tallinnasse planeerida vaid teen väikse soorituse Tartus ära. Sellega seonduvalt langesid põhimõtteliselt kohe ära enamus udupeeneid kooke ja muid asju mille transport oleks liilalt keerukas. Sest ühtlasi ma mõtlesin, et ise Tallinnasse sõitmine oleks samuti finantside ja närvide mitteotstarbekas kasutamine. Siis jäi veel mõte, et kas amps peaks olema soolane või magus? Vahepeal oli mõlemat, aga siis langes magus ära (ikka kippus logistiliselt keerukaks minema). Noh ja pärast mõningaid katseid ja katsetusi sai välja töötatud selline asi, mida mul on tahtmine nimetada “Intelligentse napsusõbra suvikseks ampsuks” aga ma ei tea kas tohib, äkki mitteintelligentsed napsusõbrad solvuvad 🙂 Ühesõnaga, mida siis sai:

1. Hommikul kell viis päikesetõusu vaadatud.

hommik

2. Koer arvas, et puhkuse ajal on igasugune sebimine täiesti nõme tegu ja puges teki sisse.

3. Siis sai kiiresti küpsetatud ning bussijaama suundutud. Mul ei ole ammu nii põnevat Tartu-Tallinn sõitu olnud. Tuli vaid tõdeda, et noorte inimeste elu on ‘ullult raske. Aga vat sellest kuidas ja miks reinikukooli endised ja praegused õpilased Soomes kurgikasvatuses ja konservitehases tööl käivad, sellest ma päris hästi ikka sotti ei saanud…

4. Siis padavai Sadamaturgu, taksojuhile andsin tüki saia ja turvameeskond käis ka noolimas. Aga muidu – lõikusin-toppisin-sättisin.

5. Ja siis presenteerisin. Tunnistan ausalt, et butafooriat oli mul omajagu, aga vabanduseks võin öelda, et ma tulin kaugelt ning söödav kraam oli kõik suht prosta 🙂

Menüü säärane:

  • Kilupasteet – retsept aastast 1932, ilmunud “Keedu- ja majapidamisraamatus” (leiab ka nami-namist).
  • “Päikese” kuivatatud tomatid, küüslaugu ja ürtidega oliiviõlis.
  • Hapukurk (mis pidi olema tšilliga, aga tšilli, kurask, osutus liiga mahedaks)
  • Tükike hommikul küpsetatud focaccia-laadset saia
  • Mooniseemnetega rukkinäkileib (tehtud vana vahvlipressi abil)

6. Sõin 2 portsjonit sarnast aga täiesti erinevat külmsuppi, mõlemad olid seejuures väga head. Ning limpsisin tõsiselt head šokolaaditükkidega jäätist.

7. Kuna merel oli nähtavus 2 meetrit, siis muud lõbustused lükati edasi.
8. Kõmpsisin läbi sooja vihma rongijaama ja mõtlesin, et küll sai esimene puhkusenädal ikka kenasti täidetud 🙂
Aitäh!