peet

(Vaimselt mandunud?) peedi-šokolaadimuffinid

img_2356

Mullune peet? Teie mäletate, aga meil on! Okei, enam pole. Aga ainult seetõttu, et ma väga otsustavalt tegutsesin. Inspiratsiooniks on: Decadent Chocolate-Beet Muffins, Reader’s digest.ca. Ühest asjast ma siiski päriselt aru ei saa. Et see dekandents ja dekadentlik olemine. Need on siis vaimselt mandunud muffinid? Pessimistliku ja nihilistliku üldhoiakuga? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Selle retseptiga jällegi on selline lugu. Mulle tundub, et peeti oleks tulnud äkki kaaluda keetmata peast? Mina seda ei teinud. Sest mul olid need kolm peeti ja ära ma nad keeta plaanisin ja nii ta läks. Mistõttu oli tulemus teistsugune… Illustratiivseid pilte võrreldes vähemalt. Reaktsioonide järgi ei saa siiski öelda, et languslik.

  • 450 g keedupeeti, püreestatud
  • 125 g šokolaadi, sulatatud
  • 230 g jahu
  • 130 g suhkrut
  • 30 g kakaod
  • 1 1/2 tl küpsetuspulbrit
  • 1/2 tl soola
  • 2 muna
  • 125 ml piima
  • 125 ml toiduõli
  • 1/2 tl vaniljeekstrakti
  1. Eelkuumuta ahi 180ºC
  2. Sega omavahel kuivained: jahu, suhkur, kakao, küpsetuspulber, sool.
  3. Püreesta peet blenderis, lisa sinna munad, piim, õli, vaniljeekstrakt. Blenderda ja nirista juurde sulanud šokolaad.
  4. Vala vedel segu kuivainetele ning sega ühtlaseks.
  5. Jaga taigen 12 paberiga vooderdatud muffinivormi vahel (mul jagus nii 16nele)
  6. Küpseta 22-25 minutit.
  7. Võta vormist välja ja lase jahtuda.
  8. Uurista muffinitele augud sisse ja täida need karamelliga.
  9. Mitte väga palju aega enne serveerimist sega kokku vahukoort, toorjuustu ja suhkrut, topi see tordipritsi ja kaunista millegi värvilise ja sätendavaga nagu korralik koolilaps kunagi. Seda väga pikalt ette teha ei anna, sest tegemist on ikkagi peeditootega. Muidugi võib säärnae punetav-roimapaiga look ollagi taotluslik. Maitse asi.

Ilma täidiseta on ka enam-vähem söödav. Kuigi siis ma soovitaks kreemi rohkem suhkrut panna. Ilma täidise JA kreemita, ei ole minu meelest eriti mõtet neid teha, sama hästi võid keedupeeti süüa.

 

Pliinikesed, peedi, makrelli ja mädarõikaga

Kas te teate milline suurepärane investeering on siuke pann?

...

32 eurtsi eest järjekordselt lõbu laialt. Saab teha nii ülepannipannkooke kui tillukesi nupsikuid. Mitte, et ma toetaks arutut tarbimist aga pannil on rohkem võlu kui ma arvasin.

Lõppproduktist ei ole mul suuremat asja pilti, sest enamus läks külakostiks. Elage üle. Retsept on pisikeste mugandustega 2014. aasta novembri delicious.ist.

Pliinide jaoks:

  • 50 g tatrajahu
  • 115 g täisterajahu (või tavalist nisujahu)
  • soola
  • 5 g kuivpärmi
  • 160 ml paksu jogurtit (crème fraîche)
  • 160 ml piima
  • 2 keskmisesuurusega muna, kollased ja valged eraldatud
  • riivitud mädarõigast, maitse järgi
  • tera suhkrut
  1. Pane jahud, sool ja pärm kaussi, sega läbi.
  2. Piim ja jogurt pane kastrulisse ja soojenda leigeks. Lisa soojale segule muna kollased ning seejärel vala jahusegule. Vispelda ühtlaseks, kata toidukilega ja jäta 45 minutiks sooja kohta seisma.
  3. Siis vahusta munavalged keskmiselt tugevaks vahuks ja siis sega teise taigna hulka. Maitsesta mädarõika ja tera suhkruga.
  4. Küpseta ampsusuurused pliinid.

Katteks:

  • toorest peeti, u 300 g, ribastatud või jämedalt riivitud.
  • võid, soola-pipart
  • 2 suitsumakrellifileed, on selline pipraga toode, vot too sobib
  • 1 sidrun
  • paksu jogurit, millesse on segatud wasabit
  1. Valmista peet vahetult enne serveerimis – sulata või pannil, lisa peet, maitsesta soola-pipraga ja hauta natuke, peet peaks ikka krõmps jääma.
  2. Aseta igale pliinile teelusikatäis peeti, tükike või kaks makrelli, siis pigista sidrunist natuke mahla. Kõige tippu törts wasabijogurtit, kaunistada võib hakitud mingi rohelise heinaga.
Pilt on proovipartiist, sel polnud wasabijorgustit (mis tuli kenasti kergelt rohekas täps)

Pilt on proovipartiist, sel polnud wasabijorgustit (mis tuli kenasti kergelt rohekas täps)

Väljatulek:

u 32 pliini (mul sai rohkemgi), kaheksale. Ja selliselt juhul 340 kcals per serveering.

Aga hea oli.

 

 

 

 

 

Peet Kreeka pähklite ja köömnetega

Ma arvan, et kuskil Krimmi annekteerimise ajast saati on mul kohutavalt vilets internetiühendus olnud. Sammukese parem dial-upist, töötades nagu politseiauto vilkur, töötab-ei tööta-töötab-ei tööta. Ma arvan, et lisaks sellele, et Putin kõik eestlased ükshaaval röövida plaanib, on tal ka plaan nüristada nõrgemate vaim, võttes neilt võimaluse interneedust hülgemölaga täita.

...

Mu isa ei usu, et toores peet süüa kõlbab. Aga proovi seda.

Hugh Fearnley-Whittingstall, Veg everyday, lk 113

  •  75 g Kreeka pähkleid
  • 1 tl köömneid
  • umbes 400 g peeti
  • paras peotäis hakitud peterselli
  • 1 apelsini mahl
  • veidi sidrunimahla
  • natuke õli (võib rapsi nagu Hughl aga mulle meeldib oliivi)
  • soola-pipart

Soovi korral lisaks: paksu jogurtit, (teravat)suitsutatud paprikat.

  1. Rösti Kreeka pähklid kuumal kuival pannil, silma tuleb kõvasti peal hoida. Pane uhmrisse.
  2. Rösti köömneid ka 1-2 minutit, kui lõhna hakkab tulema siis vala taldrikule, et edasi ei röstuks.
  3. Koori peet ja riivi jämedalt (või ribasta).
  4. Lisa petersell, apelsini- ja sidrunimahl, natuke õli, soola-pipart, sega, maitse (kui vaja korrigeeri) ja jäta ideaalis u 20 minutiks maitsestuma*
  5. Laota peet mingile taldrikule või alusele, purusta Kreeka pähklid uhmris aga mitte liiga peeneks ning puista peedile.
  6. Seejärel uhmerda natuke köömeid ja puista ka need peedile.
  7. Lõpetuseks võib tripsutada peale veel õli, panna mõned tutsud paksu jogurtit ning riputada peale (teravat)suitsutatud paprikat.

——-

*Võiks ka loogiline olla, et kõigepealt teed selle peedihakke valmis ja siis hakkad Kreeka pähkli ja köömne röstimisega mässama.

 

Peedi-seemnekook

Tegelt ma ütleks, et nagu keeks. Kuigi noh, mis vahet…

Jep, siin on peet sees

Peedi-seemnekook (Beetroot seed cake, Nigel Slater, Tender, vol 1, lk 77), 8-10-le

  • 225 g isekerkivat jahu (tavalist, panin kergitusaineid kõhutunde järgi nats rohkem)
  • 1/2 tl söögisoodat
  • 1 tl küpsetuspulbrit
  • 1/2 tl kaneeli
  • 180 ml päevalilleõli või Brasiilia pähkli õli (tja, sellist peenust ei leidnunud)
  • 225 g heledat muscovado suhkrut
  • 3 muna (valged ja kollased eraldatud)
  • 150 g toorest peeti
  • poole sidruni mahl
  • 75 g rosinaid
  • 75 g erinevaid seemneid (päevalille, kõrvitsa, lina jne)
Glasuur
  • 8 sl tuhksuhkrut
  • sidrunimahla või apelisiniõievett
  • mooniseemneid
Eelkuumuta ahi 180ºC. Määri võiga keeksivorm (suurus 20 x 9 x 7 cm) ja põhja pane veel küpsetuspaber kah (ma mäkerdama ei hakanud ja vormi mõõdud polnd kah päris need).
Sõelu kaussi jahu, sooda, küpsetuspulber ja kaneel. Sega (mikserda) teises kausis õli ja suhkur kreemjaks (ma ei tea kas see mis ma saavutasin oli just kreemjas…), lisa ükshaaval munakollased. Riivi peet jämedalt ja sega õli-suhkrusegusse, lisa sidrunimahl, rosinad ja seemned.
Sega hulka jahusegu.
Vahusta munavalged ning tasavaatlikult lisa ülejäänule.
Küpseta 50-55 minutit, lase natuke vormis jahtuda ja siis vormita.
Glasuuri jaoks sõelu tuhksuhkur kaussi, lisa nii palju sidrunimahla, et oleks parajalt valguv glasuur. Määri koogile, puista peale mooniseemneid ja lase enne serveerimist natuke seista.

Borš

See on juba kulunud sissejuhatus, aga… järgnev hoidis on jälle seeriast onu-Jüri-tegi-huumorit ja tõi maalt peete. Täpsemalt 4 tükki. Kaks neist keetis ema ära, seejuures selleks, et need kiirkeetjasse ära mahuks lõikas ühe pooleks (suuur pühaduseteotus!). Lisaks neile peetidele olid mul ka paar pisikest peeti oma peenralt. Viimaste peal ma siis katsetasin eelmisel nädalal borši tegemist. Läks hästi 🙂

Eile siis võtsin ette järelejäänud kahest hiidpeedist vabanemise. Peedi kogus dikteeris ka selle kui palju ülejäänut tuli st seda värki sai üsna palju. Retsept on raamatust Hoidised (Suitsu, M., Vikrus, L., Kang, A.; 2005), väikeste modifikatsioonidega:

  • 3 kg kapsast (minu jõud rauges varem ja sai u 2 kr kapsast)
  • 1 kg porgandeid (kuna mu onu oli toonud ka kaalikat*, siis selle utiliseerimiseks tegin modifikatsiooni 3/5; porgandit 2/5 kaalikat; ja-jaa nüüd pole päris :P)
  • 1 kg peete
  • 1 kg kurke
  • 1 kg tomateid
  • 1 kg sibulaid
  • 0,5 l õli
  • 200 g suhkrut
  • 5-10 sl soola (järk-järgult lisasin ja kokku sai 8 triiki sl)
  • 4-5 loorberilehte
  • 4 sl 30% äädikat (mulle tundus, et tiba rohkem võiks olla)
  • tilli
  • 20 tera musta pipart
  • (pipar tundus nõrk jääma, panin jahvatatut ka juurde, u 1-1,5 tl)
  • (tomatipasta, vajas ära kasutamist, u 2-2,5 dl võis seda olla)

Riivi porgandid ja peedid, viiluta kapsad. Tükelda tomatid (soovi korral koori eelnevalt), kurgid ja sibulad. Aja suures potis õli kuumaks, pane sinna riivitud peet ja porgand (kaalikas kah) ning keeda 5 minutit. Lisa kapsas (mina segasin kapsa enne soolaga, siis tõmbab juba veel välja ja vajub nats kokku), pipar, sool, suhkur ja loorberilehed, keeda 20 minutit. Lisa ka tomati-, kurgi – ja sibulatükid ning keeda 20 minutit. Viimasena lisa äädikas (ja tomatipasta) ja tükeldatud till (ma lisan selle kui supi keetmiseks läheb), keeda veel 2-3 minutit. Vala kuum salat steriliseeritud purkidesse ja kaaneta.

*Ei mina tea kas see on tõsijutt või mitte, aga onu väidab, et Eestis on kaks kaalika sorti: “Kaalikas” ja “Kõpu sinine”…

Peedi-šokolaadikook

Täna olid mu kallid kolleegid katsejänesteks. Tegin aasta alguse puhul kooki. Kaks tükki, sest kumbagi polnud varem teinud ja ei suutnud valida (pluss väike riskide maandamine, et kahte kooki ma ikka kihva ei keera…).

Tegin selle retseptuse järgi. Ainus modifikatsioon oli maisiõli asendamine oliiviõliga ja viimast lisasin silma järgi. Ma lihtsalt lõin poes seda maisiõli vaadates põnnama… Ei tea kas ikka süüa kõlbab 😛 Tagantjärgi arutledes oleks ehk tavaline toiduõli ka täitsa rentaabel olnud.