punane sõstar

Kolme sõstra kook

Vägevamaid postitusi annab ikka oodata. Praegu tuleb aga ära üks väga prosta kolme sõstra kook. See retsept on pärit raamatust “100 kooki 2” (Virkus, Kang, Enden), mis on välja antud aastal 2004. Kuskil nullindate keskpaigas ma küpsetasin selle raamatu enam-vähem risti-põiki läbi, mõned retseptid jäid kasutusse hiljemgi. See raamat on sama kategooria lugemisvara nagu veel varasemal ajal oli Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid”. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Seekord raamatut kätte võttes tuli mul seda sirvides esmakordselt pähe, et kui see on nr 2, siis mida küll sisaldas raamat nr 1. Guugel teatas mulle enam-vähem, et nr 1 ei olegi, küll aga on olemas nr 3. Mõistus saab otsa püüdes mõelda, mis nad sinna nr 3 veel toppisid, nr 2 on ju kõik olemas!

Põhiliselt on seal muidugi olemas megalihtsad (võiks öelda isegi imelihtsad) koogid kuhu saab vajadusel päris palju marjauputuse marju ära utiliseerida (see oli mu mäletamist mööda üks põhilisi põhjuseid miks ma kooke küpsetasin).

Kolme sõstra kook (originaalis peenutseva nimega Kuningannakook)

  • 5 dl keefiri
  • 5 dl suhkrut
  • 8 dl jahu
  • 1 tl soodat
  • 200 g sulatatud võid
  • 1 tl vaniljeekstrakti
  • 1/2 tl soola

Katteks

  • sõstraid (või ükskõik mis marju, marjade segu, tegelikult sobiks ilmselt ka õun vms)
  • 3 spl suhkrut
  • 1 1/2 spl kartulijahu (kartulitärklist, võib ka maisitärklist, mitte segi ajada maisijahu või -mannaga)
  1. Eelkuumuta ahi 200°C
  2. Sega keefir, suhkur, jahu-sooda segu, sulatatud või, vaniljeekstrant ja sool suures kausi ühtlaseks möksiks
  3. Kata suur ja kõrgemate servadega ahjuplaat küpsetuspaberiga. Siin tegin ma seekord olulise vea, kuigi mul oli udune mälestus, et see on üks suuremat sorti kook, ma siiski otsustasin, et ma ei lähe õue jäänud suurele ahjuplaadile järgi (sest oli öö, muru jube pikaks kasvand ja märg) vaid topin selle ära väiksemale pannile. Väiksem pann tähendab paksemat kooki, mis omakorda tähendab paisumist, mis võib viia selleni, et koogiservas olevatest marjadest mõned otsustavad kuidagi eriti kõrbema minna. Ja lisaks mida väiksem kook, seda vähem pinda kuhu neid va marju laotada. Seega valige panni suurust hoolega, palun.
  4. Sega marjad suhkru ja tärklisega ning vala taignale.
  5. Küpseta 20-25 minutit
  6. Jahuta veidi ja serveeri.

Ja nüüd tuleb selline plasspilt kah, sest noh. Inimene õpib kogu elu ja praegu õpin vale objektiiviga pildistama 😀

Söögem kooki siis

Söögem kooki siis 

Advertisements

Punasesõstra-beseekook

Aga ma pean tunnistama, et selles koogis on midagi. Peamiselt on see midagi vist õhk, seega – väärt kook 🙂

Tegelikult kui algusest alustada, siis panin siin raamatuid riiulisse ning sirvisin üht-teist ka läbi. Muuseas vaatasin ka Sepamaa köögid läbi, peale kilulavašši lähiajaks midagi silma ei hakanud. Aga siis ilmus siia üks päris isuäratava moega kook, tuleb välja Sepamaa nr 2. Ja et veel eriti põnev oleks, viidati kommentaariumis, et tegelt pole üldse võimalik seda kooki teha (viide). Kuna punanesõstar nii kui nii põõsast mind süüdistavalt jõllitab*, tundus, et väljakutse on täitsa olemas. Võtsin uuesti riiulist** raamatu ja kaesin perra. Tõsi, sellise moega kooki poleks ma oma aruga üldse hakanud tegemagi***

Originaal

Näeb teine siuke… khm… lame välja. Ja mulle tundub, et sellest vormist seda kaubandusliku välimust säilitades küll kätte ei saa.

Muidu, mis puutub juhendisse, siis ma olen ka kõrgharidusega inimene aga mulle jäi arusaamatuks fraas “äärista servad hõbepaberiga” (pilt suureks klikates peaks saama lugeda). Ma kohe mitte krd’issegi ei osanud seda panna ja loobusin sellisest tegevusest. Nagu selgus, katastroofi ei järgnenud. Ühesõnaga, ära ma selle koogi küpsetasin. Tegin pool kogust (4 munavalget), 21 cm vormis ja sai paras. Põhja oleks ehk võinud eelküpsetada törtsu rohkem ning see besee sai ideaalist suht kauge, aga ma usun, et viimane on minu vähese beseeküpsetamise viga, mitte retseptist tulenev.

Seda beseetamist peaks ehk tihemini tegema hakkama… 😉

——

*Ja-jaa, teen-teen moosi või midagi. Aga enne tahaks laenata väikse teisaldatava pliidi, et ei peaks selle palavaga toas keetma.

**Kui riiulit ei olnd, ei osand nagu taga igatseda, aga tegelt ikka väärib ära mainimist küll, et riiulist või nii 🙂

***Üldse ma selle besee suhtes olen suht skeptiline