ribid

Ribid ja teatriraport

...

On laupäeva hommik. Kell on natuke üheksa läbi. Raadios mängib Lambada (oh, I hate the sound of that, always have). Ja mu ees on selline taldrikutäis. Miks? Sest ma lihtsalt tahtsin teha seda retsepti. Seejuures ilma otsese soovita paastujaid nörritada. Saage aru, mu elus lihtsalt puudub paast, mistõttu ma ei oska sellistes kategooriates mõeldagi. Siiani on puudunud, kes teab mis tulevik toob. Külgvalgus köögiaknast on lausa rõve aga mul ei ole aega säärase probleemiga tegeleda. Tuleb leppida sellega mis torust tuleb. Originaal aga on võrratu. See on üks veider blogi, ometi niiiii paeluv (viide postituse lõpus).

Järgneb aga väike ülevaade teatrihooajast (sest nüüd on teatriga paus)

22.11.2013 – Utoopia rannik. III osa. Kaldale uhutud (Vanemuine, esietendus 22.11.2013). Sattusin sinna umbes nagu oleks mind kaldale uhutud. Hirmus uni oli. Mul polnud mingeid ootusi ega lootusi, taustast ei teadnud midagi. Tundus veider, siis lugesin kavalehte ja hakkas idanema, samas läks nagu natuke igavamaks, sest ma teadsin ju mis tuleb…

30.11.2013 – ooper Jevgeni Onegin (Vanemuine, esietendus 6.aprill 2013). Väga pika hambaga läksin, ikka väga pikaga. Eelmine Vanemuise ooper oli mõned aastad tagasi vist Manon, enne seda Trubatuur või vastupidi. Igaljuhul riivasid need isegi minu olematu muusikalise kuulmisega kõrva ja ma tõesti väga ei tahtnud. Aga välja tuli, et väga hea oli. Teadjad rääkisid, et oli ka absoluutselt parim koosseis, kohe nii parim, et tasus Tallinnast kohale sõita ainult selleks. Jah-noh, olgem ausad Onegin oli rootslane, jällegi teadjamad ütlesid, et vene keeles oli aktsent sees 🙂 Ülejäänud trupistki pooled olid sõbralikest liiduriikidest. Sügavaima mulje jättis Koit Soasepp! (Tatjana mees).

kuupäeva ei mäleta 😦 –  Vanemuise biitlid (Tartu Uus Teater, esietendus 30.märts 2012). Ei noh, huvitav on ju vaadata midagi millest ikka mitte mütsigi aru ei saa. Või minimaalselt, teadmised teatriajaloost on napid. Ega ma nüüd vaesemaks ei jäänud, moodne teater ja värki.

Lugemisest läks kõht tühjaks? Vahele üks kilu.

Lugemisest läks kõht tühjaks? Vahele üks kilu.

15.02.2014 – Paplid tuules (Vanemuine, esietendus 22.veebruar 2013). Selline on minu meelest klassikaline teater. Lavakujundus on papist, onklitele kleebitakse vuntsid ette ja pannakse parukas pähe, nad liipavad ringi püüdes näida keskmiselt 20  aastat vanematena, sisu on mõtlik, sõuab tasa, võimalik, et ei jõuagi väga kuhugi, esineb üksteise pääle karjumist ning situatsioonikoomikat. Toommingas-Lumiste-Kaljujärv = saal tuleb täis ikka 🙂

19.02.2014 – Kalendritüdrukud (Vanemuine, esietendus 15.03.2012). Katsun mõelda, kas oli mõni eripära mida välja tuua? Üldse ei tule pähe. See võib olla ka positiivne, vähemalt pole mingi päris rõlgus. Ma eriti ei salli Külliki Saldre stiili, Kais Adlas pole ka väga lemmik…

12.03.2014 – Rehepapp (Vanemuine, esietendus 18.10.2013) Peaosa ei laulnud mitte Tõnis Mägi (kes ei laulvat välja, eniveis) vaid lavastaja Marko Matvere, kes laulab Georg Otsa häälega (jaa nüüd kõik kes iidseid aegu mäletavad võivad öelda, et ega ikka ei laula küll). Ilmselt on tegemist minu peas pesitseva veaga, iga lauluetenduse esimesed 15 minutit ei kuuuuule ma praktilisetl mitte sõnagi. Võimalik, et mu kõrvad harjuvad lihtsalt kriiskamisega aga mul on tunne, et palju sõltub sellest kus saalis istuda. Nagu väikestele lastele ikka, jättis mullegi kõige sügavama mulje karkudel kratt.

Land of the half women. Siit saab katk petmiseks neid pükse mis pähe panna.

Land of the half women. Siit saab katku petmiseks neid pükse mis pähe panna.

19.03.2014 – Minu järel, seltsimees! (Vanemuine, esietendus 9.11.2013). Cooney farss on Cooney farss. Täpselt nagu maailma kõige* mõttetumal kavalehel öeldud oli  – “Cooney meetod on ülimalt matemaatiline: sündmus 1 seisneb selles, et x satub peale y-le, millest käivitub veel suurem sündmus 2, sellele reageerivad omakorda z ja q… Tegelased, kes mingil juhul ei tohiks kohtuda, kohtuvad ometi, juhused, mida halvimaski ünenäos ei tohiks juhtuda, juhtuvad ometi. Uksed, mis peaksid püsima kindlalt kindlalt lukus, avanevad ometi. Riidekapid, mis peaksid varjama oma pikantseid leide, paiskuvad reetlikult avali. Kõik on justkui ülimalt kunstlik ja ebaloogiline, ent saalis istudes tundub see igati ainuvõimalik.” Ja sa naerad.

22.03.2014 – Mary Poppins (Vanemuine, 25.11.2011) – ma olin just enne lugenud uue filmi Saving Mr Banks kohta ja kavalehelt lugesin veel, et see tõhk Walt Disney ikkagi sai oma tahtmise ning mulle tundub, et see kuidagi mõjutas mu vaatamiselamust. Jällegi, alguses võttis ikka aega, et üldse aru saada mida nad lõõritavad. Aga muidu oli igati tip-top – supernalivägalustlikekstraülivõrdes.

Mary, kes suudaks öelda 'ei' Legodele?

Mary, kes suudaks öelda ‘ei’ Legodele?

Teate, et kahte paksu naist ei olegi enam? Ma nüüd vaatan seda complete series‘it juba mitmendat õhtut.

Palju õnne, sa oskad lugeda ja/või skrollida – viide lubatud retseptile blogist Lady and Pups – Caramel Soy Sauce Sticky Ribs.

—–

*Võrreldes paari aasta tagusega on Vanemuine suutnud kenasti kavalehtede seisukorda parandada, farsi tarvis aga pole keegi vaevunud pingutama või on kujundaja alamakstud – 5 klambriga keskelt kokkulöödud lehte, st 10 leheline kava ja keskel on lihtalt 2 lehte tühjad enne kui tuleb 3 lehte reklaami ja tagakaas.

Kurk

Täna on väga lakooniline sissekanne. Täiesti seosetutest asjadest.

1. Juba kaks nädalat on tunne nagu istuks kurgus üks väike siilike. Tahaks teada – on see normaalne ja millal üle läheb?

2. No olid sellised ribid. Retsept siin. Ja kui ei oleks olnud teatavat kõrvalekallet retseptist, võiks ilmselt jagada ka kõrgeid tiitleid.

Ribid

3. Muide, mis teete pühapäeval 30. oktoobril?

4. Lõpetuseks muusikapala, millel pole eelnevaga (ega ka millegi muuga) mingit erilist seost. Kuulmiseni!