salat

Salat kurgist, porgandist ja kikerhernestest

Originaalis oli tegemist Maroko salatiga. Aga värsket piparmünti ei olnud, kuivatatud kirsse tuleb jõuluajal otsida tikutulega (ning siis ka ilmselt ei leia) ja koriandriseemneid lihtsalt põlatakse. Tagatipuks ei olnud võimalik valminud teost enne sööjate ette kandmist pildistada. Aga olevat olnud hea salat.

Kuidas olukorda lahendada? Noh, ma siis tegin pildi vanal heal paber-pliiats meetodil.

IMG_3688_2

Mulle tundub, et kõik on väga self-explanatory, või kuidas? Kas oleks tarvis, et kirjutan retsepti ja tegevuskäigu ka?

Liibanoni bulguri-kikerhernesalat e. safsouf

Mul oli plaanis täna küsida lugejatelt eluoluline küsimus – kuidas üks täiesti tavaline lihtne vaene eestlane saaks vaadata saadet The Great British Bake Off? Ning pakkuda välja mõni eriti meeliköitev vaevatasu. Aga kuna ma viimast ei ole suutnud välja mõelda, siis eks ma looda, et kunagi õnnestub YT abil kinni kinni püüda.

Ja nagu lubatud, veel üks kikerhernesalat, seekord erakordselt halva pildiga.

Bulgur oli vist liiga jämme

Bulgur oli vist liiga jämme

Kikerhernesalat

Mul on jälle teile suurepärane esimese maailma probleem pakkuda. Üks päev tuli sellise pealkirjaga kuulutus – “Tänavust ülikooli jõulukaarti kaunistab ülikooli töötajate laste joonistuskonkursi parim pilt.” Ja teate mis nad teinud on?!? See on ealiselt diskrimineeriv konkurss, nimelt saab osaleda ainult kuni 18.aastane laps. Aga mina?!? Ma olen terve elu olnud ülikooli töötaja laps ja olen praegu ka veel! Ja ma ei saa osaleda 😥

...

Suures salati tegemise tuhinas tegin nami-namist sellise kikerhernesalati. Muidu hea, aga koostisosade hulgas pole tilkagi õli ja marvan, et peaks olema 🙂

Peet Kreeka pähklite ja köömnetega

Ma arvan, et kuskil Krimmi annekteerimise ajast saati on mul kohutavalt vilets internetiühendus olnud. Sammukese parem dial-upist, töötades nagu politseiauto vilkur, töötab-ei tööta-töötab-ei tööta. Ma arvan, et lisaks sellele, et Putin kõik eestlased ükshaaval röövida plaanib, on tal ka plaan nüristada nõrgemate vaim, võttes neilt võimaluse interneedust hülgemölaga täita.

...

Mu isa ei usu, et toores peet süüa kõlbab. Aga proovi seda.

Hugh Fearnley-Whittingstall, Veg everyday, lk 113

  •  75 g Kreeka pähkleid
  • 1 tl köömneid
  • umbes 400 g peeti
  • paras peotäis hakitud peterselli
  • 1 apelsini mahl
  • veidi sidrunimahla
  • natuke õli (võib rapsi nagu Hughl aga mulle meeldib oliivi)
  • soola-pipart

Soovi korral lisaks: paksu jogurtit, (teravat)suitsutatud paprikat.

  1. Rösti Kreeka pähklid kuumal kuival pannil, silma tuleb kõvasti peal hoida. Pane uhmrisse.
  2. Rösti köömneid ka 1-2 minutit, kui lõhna hakkab tulema siis vala taldrikule, et edasi ei röstuks.
  3. Koori peet ja riivi jämedalt (või ribasta).
  4. Lisa petersell, apelsini- ja sidrunimahl, natuke õli, soola-pipart, sega, maitse (kui vaja korrigeeri) ja jäta ideaalis u 20 minutiks maitsestuma*
  5. Laota peet mingile taldrikule või alusele, purusta Kreeka pähklid uhmris aga mitte liiga peeneks ning puista peedile.
  6. Seejärel uhmerda natuke köömeid ja puista ka need peedile.
  7. Lõpetuseks võib tripsutada peale veel õli, panna mõned tutsud paksu jogurtit ning riputada peale (teravat)suitsutatud paprikat.

——-

*Võiks ka loogiline olla, et kõigepealt teed selle peedihakke valmis ja siis hakkad Kreeka pähkli ja köömne röstimisega mässama.

 

Salat Artika paaliaga ja Tarbatu uudiseid

Armas perenaine, rabarberihooaeg on… läbi.

Artika paalia on kala (artic char või charr, Salvelinus alpinus). Tuleb välja, et olemas on ka Ameerika paalia, ilusa eesti keelese nimega oja-mägihõrnas (brook trout, Salvelinus fontinalis). Mina polnud varem paaliast kuulunud, võib olla näinud olin aga näkku vaadates on selge, et eks ta üks forelli lähisugulane on, seega võib-olla, et olin tõtt vaadanud aga võib olla mitte. Mulle siiski tundub, et väga leivud tema meil siin pole. Kirjandust paistab vähe, Koržetsi juures ei ole kohe midgi. Leiab ainult sellist naljakat sekundaarset lugemist – näiteks 1996. aasta ajakirja Loodus septembrinumbris arvavab keegi T.Paaver, et see kala oleks mõtekas tuua meie allikaveelistesse kalakasvandustesse. Vesiviljelust, nagu nähtub Kalanduse teabekeskuse infost, toimib tänaseks paalia rindel küll. Ilmselt siis Rukkikuninga (no kui kunn, siis ikka suure tähega juba onju?) kalakasvatus sai hoo sisse. Eriti kui sama perenimega isik Metsamajandis suisa paalia kasvatamisest MA töö valmis vorpind. 🙂

Tegelikult ei ole paalial salatiga mittemidagi pistmist, sest selles salatis ei ole ette nähtud ei paaliat ega ühtki teist kala. Aga järjekordselt on tarvilik teha nii avang, õigustada ennast kui inkorporeerida kuidagi väike uudiste rubriik.

Paalia üleval paremas nurgas

Paalia üleval paremas nurgas

Salatiga, niisiis, on selline lugu, et see on pärit k.a juulikuu Oma Maitsest (lk 29). Ainult, et ma rikkusin kõik ära. Originaalretsepti võite ise vaadada ajakirjast aga koostisosade modifitseeringud tulid sellised:

  • rohelised Türgi oad = kollased oad (keeda või auruta aga peaasi, et natuke krõmps jääks)
  • nektariinid = virsikud (tükelda suupärasteks ampsudeks)
  • kurk= kurk (jei!) (viiluta näiteks)
  • punane sibul = kergelt roosakas sibul (viiluta häääästi õhukeselt)
  • münt = mingi münt peenrast sai küll (haki peeneks)
  • till ja koriander = 0
  • feta = sinihallitusjuust (pudista)

Kõik võib kausis kokku segada või kunstiliselt alusle laduda.

Kastme tegin nagu pidi:

  • 1 sidruni mahl
  • 1 sl valgeveiniäädikat
  • 2 sl oliiviõli
  • 1 sl suhkrut
  • 1 sl mooniseemneid
  • soola, pipart

Rösti mooniseemned. Sega ülejäänud kastme ained. Vahetult enne serveerimist lisa mooniseemned kastmele ning seejärel nirista kaste salatile või sega salat sellega läbi.

Ma pelgasin, et äkki jääb see sinihallitusjuust või sibul väga domineerima. Aga ei jäänud. Ja kaste on selline üsna hapukas. Samas sobib suitsupaaliaga hästi mu meelest 🙂

...

Ja nüüd lubatud uudisterubriik

Uudis nr 1 ongi see kust ma kala sain. Sest praegu on suhteliselt ikaldus kalarindel, viimased nädal aega on siiski olnud jälle Karilatsi forelli märgata. Aga Lõunaka juures on putka nimega Leoki kalapood. Uudiseid selle kohta on treinud Võru Teataja (tegemist on Võru poe filiaaliga), Maaleht ja Õhtulehtki. Ma tarisin sealt täna ühe forelli ja prooviks siis selle suitsupaalia ära. Ja tundus et suitsutamise protsess ei olnud mitte ammuaega tagasi lõppenud (näiteks Kõrveküla toodete puhul ma sellist hommikul-tehtud-vist oletust ei julgeks küll teha) vaid üsna hiljuti alles.

Uudis nr 2 on et Mazda keskuses on juba mõnda-aega uus hiinakas – Asian Kitchen. Täiesti uskumatult napakas koht. Aga. Igatahes. Ja näiteks Saialill pole sealt ju kaugel 😀

Uudis nr 3 ei olegi uudis vaid kaks tõdemust. Üks nädal ma viisin Polposse 3 korda oma raha, ilmselt neis siis on midagi. Sest üldiselt on olukord kesklinna toitlustuses nii nukker, et ma eelistan lõunaks eelmise päeva kaerahelbepudru kaasa võtta. Ja viimasel ajal olen paar korda juhtunud ka Sparglisse. Seal on niiiiii on hea rahulik ja saab näiteks paneeritud räime roosakastmega (ei ole ketšup+majonees, see on hoopis peediga). Ja teenindus on väga tip-top olnud.

Jep, Tarhun loksus natuke lauale. Ja, jah, oli selline päev, et tuli süüa friteeritud tärklist. Aga seal oli natuke muud kraami ka!

Jep, Tarhun loksus natuke lauale. Ja, jah, oli selline päev, et tuli süüa friteeritud tärklist. Aga seal oli natuke muud kraami ka!

Samas lähedal on valmib vaikselt Tartu Loodusmaja ning selle park. Minu isikliku arvamuse kohaselt on tegemist Tartule mitte kohaslt kena ja läbimõeldud arhidektuuri näitega avalike hoonete vallas. Tavaliselt saadakse meil maha selliste asjadega nagu Kaubamaja, see Pläsku-Tasku kvartal ja sinna Pirogovi kõrvale planeeritav moodustis. Pff.

Uudis nr 4 ei ole ka uudis vaid minu isiklik kartuli-pudru-ordu-medal kõige koledama “väliterrassi” eest – Volga 7. Mul üldiselt ei ole eklektika vastu midagi. Ning tegelikult see nõuka-aja mööbel võib ka täitsa vahest olla. Ka ei häiri mind väga õlletootjate logodega päevavarjud. Aga see pole… seda, teist, kolmandat, ega midagist. Või nagu küsib Kõigi Arvamuste Ema Maire Aunaste – mida arvate teie?

Katusel olevat punasärklast märkasin alles täna.

Katusel olevat punasärklast märkasin alles täna.

Need üsna väikesed (ja koledad) lauad ning äärmiselt juhuslikult paigutatud riidetükid/nartsud (mida ühelgi päeval polnud samas hulgas ega värvitoonis) jäid mulle silma ka juba varem. Aga see nädal nägi asi kuidagi eriti rääbis välja. Võib olla selle äärmiselt mitte-kunstiliselt-paigutatud-rippampli tõttu? Ja noh muidugi tänav on viltu ka, sellepärast ehk tundub kõik nõnna kreenis.

Kahju ka nagu. Sest ma ikka mõtlen, et peaks linnulihavärki ja üldse kas või kaema minema. No aga ei tõmba kuidagi…

Uudis nr 5 – vaat mis nad selle Tartu bussijaamaga nüüd teevad.

Suviselt

Üldiselt kuna ikkagi on suvi (kuigi järgmise nädalala ilmateadet vaadates seda väga ei usuks, aga no saabki rahus remonti teha), siis blogi on suviselt uimane. Aga ma olen märganud et see on nii ka teistes blogides, seega ma ei tunne end väga morjendatuna.

Mõned asjad mida peaks tegema:

  • Tahaks teha ühed mõnusad kodused friikartulid, et neid siis koduse ketšupiga süüa.
  • Burger, burger oleks vaja ära teha. Mul on mitu mõtet mis ootavad katsetamist.
  • Ega kellelgi ei ole jäätisemasinat laenata? Mul on veel 2 jäätiseideed, aga see niisama külmutamine ja segamine ja külmutamine ja segamine on suht tüütu ja pole ikka nagu päris see.
  • Ma tean, et on suvi ja värki, aga crispy pork lihtsalt kõnetab.
  • Tsaarimoosi äkki keedaks? Kuigi tikrid on niisama ka head.
  • Fuchsia Dunlopi (tegelikult kellegi Xie Laoban’i) Dan Dan nuudlid ootavad järge. Aga mõned koostisosad on puudu, sh häid munanuudleid otsi või  tikutulega, tulebki vist interneedusest tellida.
  • Ma pole see suvi oma BBQ ahju käivitanud. Seda tuleks kindlasti veel teha. Kust saaks pool siga?
  • Terve Hugh Fearnley-Whittingstalli River Cottage Veg Everyday! oleks vaja läbi katsetada. No nii nummid juurikatoidud on.

Planeeritud kohad kuhu ma veel jõuan on Alatskivi, Laitse graniitvilla ja Ohtu mõis. Aga tahaks veel Põhjakasse, Haapsallu ja Tigusse ning ülim unistus oleks Kalana (aga see on utoopia). Mõte on, et läheks ühistranspordiga Haapsallu, väike road trip või nii, juuli viimase ja augusti esimese päeva kanti ilmselt. Kui keegi tahab veel liituda, siis palun väga.

Aga et ainult loba poleks siis siin üks nuudli salat, algallikaks on ülalmainitud juurikaraamat (lk 71), aga mõned täiendused tulid, näiteks terve Kelleri kana keset salatit.

Kõigepealt rösti ahjus kaks peotäit maapähkleid (180°C, 8-10 minutit), või osta poest soolata röstitud pähkleid. Pähklid võiks pärast röstimist, kui nad jahtunud on natuke peenemaks hakkida. Nagu pildilt näha, läks mul see tegevus meelest. Siis pane nuudlid (200 g) keema või kui on sellised mida leotada tuleb, tee toda või misiganes pakendi instruktsioon ette näeb. Vahepeal sega suures kausis kastme jaoks järgnevad ained: 2 spl riisiäädikat; ühe laimi riivitud koor ja mahl (või poole jagu sidruni oma); 1/2 kuni 1 riivitud või peeneks hakitud tšillit; 1 küüslaugu küüs,  riivitud või hakitud; 1 tl fariinisuhkrut; 1 tl seesamiõli; 1/2 tl sojakastet (viimast peaks veel lisaks olema, et serveerides kõrvale anda). Mina lisasin ka natuke meresoola.

Kui nuudlid on pehmed, siis tuleks need kuumast veest välja õngitseda ja külma veega üle ühada. Ning siis kastmesse panna ja seal lõpuni lasta jahtuda.

Siis tuleks veel keeta aedube ja suhkruherneid (või lihtsalt herneid ja näiteks hästi noored kaunata põldoad võiks ka olla), keeta ikka nii, et mõnusad krõmpsud jääks. Lisaks tuleks viilutada üks pikk või kaks-kolm lühikest kurki. Ning diagonaalis viilutada rohelist sibulat. Ja hakkida peotäis (pipar)münti, koriandrit ning basiilikut. Lõpuks tuleks kõik see kraam nuudlid, kurk, oad, herned, sibul ja ürdid kokku keerata. Mania grandiosa tekkides võib lisada ka erinevatest salatilehtedest padja ja ühe just ahjust tulnud Kelleri kana. Või muud lihalist.  Peale puistata kunstiliselt röstitutd maapähkleid (jep, üks maapähkel kana kõhul on toidudisaini tippteos).

Salat mulle meeldis, aga kuna ma panin neid salatilehti  ja värki, siis tulevikus teeksin kastet topelt portsu.

Lõpetuseks veel üks pilt Leigolt, mille telefonist leidsin.

Purustame tabusid ja murrame eelarvamusi

Või midagi sinna poole. Näiteks kaks sellist juurdunud vaadet:

1. Suvi on grillimiseks. Soovitavalt kanaliha, sest on rannahooaeg.

Ega ma ei vaidle, talvel on oluliselt keerukam selle spordiga tegeleda, pool meetrit lund grilli ümber on mõneti raskendav asjaolu. Eile oli selline pime (pilves) päev, maja kah veidi rõskeks läinud, juba hommikul tundus, et ahi tuleb küdema panna. Aga, et suvemekki ikka man’ oleks, korjasin aiast (ja toast topsist) erinevaid värskeid ürte. Ja tegin ühe säärase rohelises kleidikeses sea 😛

2. Suvel tuleb süüa lehesalatit, heina /pardon my French/. Sest talvel pole klorofülli kuskilt võtta. Või kui on, siis parasvöötmes peaks see kahtlusi tekitama.

Aga miks? Ma ostsin turult värske kaalika ja nuikapsa. Nende maitse annab silmad ette igale rohuliblele. Suvine juurikas on ikka klass oma ette ma ütlen. Ja kastme meisterdamise võiks pikkadeks pimedateks talveõhtuteks jätta (terast soolast täitsa piisab, võib ka nati Türgi jogurtit lisada).

Ja lõpetuseks üks nati karmim lugu (alguses on päris hea, aga tuleb tunnistada, et 15 min sellist saagimist on minu jaoks ikka tiba palju, ei ole mus seda va metal’i tšikki)