šokolaad

Šokolaadikook (selline siuh-säuh)

Ma olen natuke laisaks muutunud. Elan juba veebruarist saati kuidagi niimoodi poole p****ga kastide otsas (ikka sama kohapeal jne). Ja blogi on samuti natuke nagu ootel. Igakord kui avan wordpressi näen seda kirja – (99%) ruumi kasutatud – ning ei oska kuidagi nagu seisukohta (ega istekohta) võtta. Ma tahan teha nii, et seal oleks maa ja ilm ruumi ning ma saaks jätkata hülgemöla ja umbrohupiltidega. Aga ühtlasi ma tahan, et muutus saaks tehtud korralikult. Võib olla isegi nii, et kõik oleks justkui natuke ilusam ja uudsem. Ja sinna ma nagu kuidagi takerdungi. On mingi nähtamatu vall, millest siiani üle rullida ei ole õnnestunud. Kui nüüd aga peaks minema suuremat sorti prokrastineerimiseks, ehk saab asja 😀

Kunagi suvel, järjekordset  sahvrinukra kraamides, tegin ühe veidra koogi. Ülalolevast videost võib vaadata milline see tegelikult välja pidi nägema.


 

Advertisements

Babka! Uuesti!

Aastal 2010 tegin mitu babkat. Nüüd tegin mõned veel. Kas ma olen juba teile rääkinud kui väga ma jumaldan oma mikserit? Ei?!? Ma vääääääääääääääga jumaldan oma mikserit. Parim jõulukink, mis ma endale teinud olen. Siiani.

Ma üritasin teha ka uut pilti. Et oleks midagigigigigigi.

...

Aga see tuli nõrk. Vaadake pigem kuidas tõeline mees reisb ja kampsuneid koob.

(Vaimselt mandunud?) peedi-šokolaadimuffinid

img_2356

Mullune peet? Teie mäletate, aga meil on! Okei, enam pole. Aga ainult seetõttu, et ma väga otsustavalt tegutsesin. Inspiratsiooniks on: Decadent Chocolate-Beet Muffins, Reader’s digest.ca. Ühest asjast ma siiski päriselt aru ei saa. Et see dekandents ja dekadentlik olemine. Need on siis vaimselt mandunud muffinid? Pessimistliku ja nihilistliku üldhoiakuga? Või olen ma millestki valesti aru saanud?

Selle retseptiga jällegi on selline lugu. Mulle tundub, et peeti oleks tulnud äkki kaaluda keetmata peast? Mina seda ei teinud. Sest mul olid need kolm peeti ja ära ma nad keeta plaanisin ja nii ta läks. Mistõttu oli tulemus teistsugune… Illustratiivseid pilte võrreldes vähemalt. Reaktsioonide järgi ei saa siiski öelda, et languslik.

  • 450 g keedupeeti, püreestatud
  • 125 g šokolaadi, sulatatud
  • 230 g jahu
  • 130 g suhkrut
  • 30 g kakaod
  • 1 1/2 tl küpsetuspulbrit
  • 1/2 tl soola
  • 2 muna
  • 125 ml piima
  • 125 ml toiduõli
  • 1/2 tl vaniljeekstrakti
  1. Eelkuumuta ahi 180ºC
  2. Sega omavahel kuivained: jahu, suhkur, kakao, küpsetuspulber, sool.
  3. Püreesta peet blenderis, lisa sinna munad, piim, õli, vaniljeekstrakt. Blenderda ja nirista juurde sulanud šokolaad.
  4. Vala vedel segu kuivainetele ning sega ühtlaseks.
  5. Jaga taigen 12 paberiga vooderdatud muffinivormi vahel (mul jagus nii 16nele)
  6. Küpseta 22-25 minutit.
  7. Võta vormist välja ja lase jahtuda.
  8. Uurista muffinitele augud sisse ja täida need karamelliga.
  9. Mitte väga palju aega enne serveerimist sega kokku vahukoort, toorjuustu ja suhkrut, topi see tordipritsi ja kaunista millegi värvilise ja sätendavaga nagu korralik koolilaps kunagi. Seda väga pikalt ette teha ei anna, sest tegemist on ikkagi peeditootega. Muidugi võib säärnae punetav-roimapaiga look ollagi taotluslik. Maitse asi.

Ilma täidiseta on ka enam-vähem söödav. Kuigi siis ma soovitaks kreemi rohkem suhkrut panna. Ilma täidise JA kreemita, ei ole minu meelest eriti mõtet neid teha, sama hästi võid keedupeeti süüa.

 

Suhkrusurm ehk šokolaadikook karamellkatte ja soolahelvestega

Mul on hommikust* saati tunne nagu hakkaks kohe nutma. See on äärmiselt dramaatiline avang aga tegelikult väga argine probleem. Nimelt kui hommikul kolleeg ütles, et mul on nohu hääl, siis ma ei suutnud teda kuidagi uskuda, sest kõik oli täiesti ornungis. Umbes 20 minutit hiljem hakkasid nina ja silmad kipitama ning võitlus algas. Neetud need rasedate naiste selgeltnägemisvõimed 🙂

*juttu on reede hommikust, mul jäi postitus reede õhtul pooleli. ‘Ptüi, ptüi, ptüi, haigeks ma ka ei jäänud

Tegelikult ma tahtisin juba ammu kirjutada pseudoprobleemidest. Viimased kuu või kaks need pseudod lihtsalt koguaeg hiilivad kuskil läheduses. Näiteks oli Facebookis Koogimeistri grupis äärmiselt põnev Playsation 4 ja XBoxi teemaline arutelu. Nimelt oli keegi om boihverndile tellinud ühe aga saanud teise kujulise tordi. Veelahe jagas inimesed kaheks: need kes arvasid, et tellija viga, pannud siis ikka pilt kaasa ja nood kes arvasid, et koogimeister oleks võinud ikka guugeldada. Ja ega üksmeelt nagu väga ei tulnud. Nüüd on juba nädalaega muidugi oluliselt tähtsam ja tõsisem teema – kuidas see pagarisaade ikka nii lõppes nagu ta lõppes ja need jalad-jalad-jalad (makroonide omad siis). Noh, need on siiski kõik veel suht talutavad probleemid aga just algas Twitteri skandaal – Starbucks tegi punased topsid = nad vihkavad kristlasti. Ja nüüd need kristlased kõik tõotavad oma jalga sinna mitte tõsta. Kõlab tõesti nagu adekvaatne otsus… Ma saan aru kui ei tõstaks, sest Starbucks ei maksa vist üheski asukohariigis (UKs kindlasti) sentigi makse…

Mul oli tegelikult veel näiteid, aga kuna ma viimasel ajal olen nii harva kirjutada saanud siis on need kõik ununud. Mul isegi oli plaan, et teeks blogtoberi aga plaaniks see jäigi. Võib olla annaks blogdember teha…

Tagasi tulles pealkirja juurde, ma päris käed rüppes ei istu. On ikka saanud sirvitud seda donna hay aprilli/mai (2015) numbrit, päevakohane eksju. Leheküljelt 128 leiab salted caramel brownie squares retsepti.

...

Kook

  • 150 g tumedat šokolaadi, hakitud
  • 200 g võid, hakitud
  • 265 g pruunisuhkrut
  • 3 muna
  • 110 g jahu, sõelutud
  • 2 sl kakaod, sõelutud

Karamell

  • 180 ml koort
  • 90 g võid, hakitud
  • 330 g suhkrut
  • 125 ml vett

Peale puistamiseks

  • soolahelbeid
  1. Eelkuumuta ahi 160°C
  2. Sulata või ja šokolaad, pane kõrvale natuke jahtuma.
  3. Pane suhkur, munad, jahu ja kakao suurde kaussi ning mikserda ühtlaseks, lisa šokolaadisegu ja sega ühtlaseks.
  4. Vala tainas küpsetuspaberiga kaetud 20×30 cm suurusesse kandilisse vormi, küpseta 32-35 minutit. Siis lase toatemperatuurini jahtuda ning see järel pane külmkappi
  5. Karamelli jaoks sulata või ja koor väikses kastrulis, tõsta kõrvale.
  6. Pane suhkur ja vesi teise kastrulisse ja hakka aga siirupit keetma. Ma tunnistan, et pole karamelli keetmise spetsialist seega mina ei ole süüdi kui pekki läheb. Pm tuleb suhkur ja vesi kastrulis segada ja siis asi rahule jätta. Kui suhkur on sulanud, siis võib kastrulit natuke ka loksutada aga segada ei tohi. Ja siis ta muudkui keeb ja keeb ja keeb kuni hakkab pruuniks minema. Sealt edasi on paljuski õige hetke tabamine, sest näiteks mul on suhkrutermomeeter millest on suhteliselt vähe abi. Kui suitsuandur tööle läheb siis on hilja, igastahes. Eemalda tulelt ning lisa ettevaatlikult koore-või segu, koguaeg segades. Siis pane tulele tagasi ja keeda veel antuke, kuni läheb veidi paksemaks.
  7. Vala jahtunud koogile ja pane kogu kupatus külmkappi, 4-5 tunniks
  8. Serveerimiseks lõika ruudukesteks ja vahetult enne serveerimist puista soolahelbeid peale.

 Kommentaarid varieerusid – “ega üle ühe tüki küll ei taha”, “isegi minu jaoks on…”, “ma sõin pool tükki” kuni “ülihea” ja mu venna J. “nääh, ma olen magusamat ka saanud”. Mina tihkasin hommikul ühe tüki süüa ja siis jooksin pärastlõunani puperdava südamega ringi aga ma olnen üsna kindel, et see on ilmselt mul kuidagi loomupärane reaktsioon mida teistega juhtuda ei pruugi.

Päris hea šokolaadikook (mitte ainult veeganitele)

Mu kallis MacBook Pro arvab aega-ajalt, et eriti hea oleks vasaku külje pealt kuumaks minna, susiseda ja siis seda kettakest veeretada. Ma tean, et peaks lahti kruvima ja puhastama aga kord on maa külmand ja siis kärss kärnas. Täna tuli veel pähe, et tegelikult tuleks veidi tuunida ja nüüd oleks vaja 4 GB 1067 MHz DDR3 (2tk). Korras! Nüüd on kirjas, küllap teen ära ka!

Veegankoogi tegin ma selle pärast, et… noh miks mitte. Esimese koogi küpsetasin üle. Kui midagi säärast juhtub, võib selle koogi ära pudistada ja näiteks mingi kausikoogi kihtideks kasutada või jäätisega süüa.

...

Retsepti leiate jamieoliver.com (vegan chocolate brownies).

Margariitakreemiga jahuta šokolaadikook

Ja nüüd see teine kook, mis oli tegelikult esimene kook. Nigella Lawson – flourless chocolate cake with Margarita cream

...

Ma panin isegi 50g vähem suhkrut aga minu meelest sai ikka nagu diabeediku õudusunenägu. Olgu öeldud, et ma olen väga nõrga suhkrutaluvusega. Ja nagu mu vend ütles – jahu on nagu vähe. Tõesti, nendel jahuta kookidel jääb midagi justkui puudu, mätsimisvõime ja see, et jahu justkui hoiab rasvaine kuidagi nõnnaviisi, et see ei võta kogu kooki üle. Hommikul veidi kuivanud peast oli nagu parem.

Ma ütleks, et kreem oli parem osa, kuigi ka päris rammus. Aga kellele siis väike Margarita ei meeldiks 🙂

#restaurantday

nartsiss

nartsiss

Peaaegu paleokoogist läätsesalati ja 1999.aasta muusikani

Käesoleval nädalal olen õppinud või omandanud teadmised järgnevast:

  • RetroFMi nädalavahetusest 1999. aasta muusikaga joonistus eriti selgelt välja kui kohutav mu teismeeas eksisteeriunud muusika ikka oli. Aga “Hallo, Kosmost” lihtsalt ei jaksnud kuulata ning nii ma veetsingi aega mingi erilise kräpiga. Kusjuures ma ei saanud vahepeal ikka aru kas kogu see kräpp on tõesti toodetud 1999. aastal või on tegemist lihtsalt ebaõnnestunud  kompunnimisega ning paari tundi on saanud kokku kogu 90ndate p***. Aga ma võtan Garbage‘i Bondi loo ajal õiguse kuss olla.
  • Sõnavarra võib lisada järgmised väljendid:
    1. We are out of salt, eighty-six all the savory foods. Allikas: Drinking with Men.
    2. What’s for lunch today? Shit on a shingle, again. Allikas: vaatasin Urban Dictionary‘ist eelmist väljendit, näeb kaunis välja (guugelda ise).
  • Meite külla on tekkinud selline silt

    IMG_1391

    Some dangerous stuff

  • Ma olen ennast alati suhteliselt ebaõnnestunud läätsekeetjaks pidanud. Ükskõik mis läätsed, ükskõik millised instruktsioonid, tulemus on hämmastava järjekindlusega läätsepuder, mis erinevalt läätsedest, mulle ei meeldi. Vahepeal ma kujundasin endas arvamust, et läätsed on mingi Tallinna värk, sest Tartus neid erinevalt pealinna sööklatest praktiliselt ei esine. Lootus oli, et ehk Lõuna-Eesti geograafiline asend ja mõni Peipsis olev energiasammas mõjutavad läätseesinemissagedust ja keetmisevõimekus, igatahes mitte minu saamatus.
    Täna valvasin kullipilgul, ja tõestus on siin. Retsept on adaptsioon Plenty‘st (Castelluccio lentils with tomatoes and Gorgonzola)

    nn

    Jep, see on aukudega lusikas!

  • Peaaegu oleks paleo saanud aga läks siiski või sisse. Retsept on Tuuli juurest – šokolaadi-pähklibrownie.

    ...

  • Kevad on kõik sassi ajand, ma sööks hea meelega arbuusi ja melonit, aga siis hakkab vihma sadama ning mulle tundub, et ainus õige toit on üks soojandav jerk chicken (Hugh Fearnley-Whittingstall).

    jerky-jerk

    jerky-jerk

  • Kiirkeetjas saab täitsa edukalt pulled pork’i teha (ma ei teagi miks ma arvasin, et see ei pruugi töötada), nüüd tuleb ainult bbq maitsega töötada.

    Ei, kortsutatud paberit ei saa ealeski liiga palju olla!

    Ei, kortsutatud paberit ei saa ealeski liiga palju olla!

  • Rõveaus turundus, mu arm.

    ...