valged sõstrad

Kolme sõstra kook

Vägevamaid postitusi annab ikka oodata. Praegu tuleb aga ära üks väga prosta kolme sõstra kook. See retsept on pärit raamatust “100 kooki 2” (Virkus, Kang, Enden), mis on välja antud aastal 2004. Kuskil nullindate keskpaigas ma küpsetasin selle raamatu enam-vähem risti-põiki läbi, mõned retseptid jäid kasutusse hiljemgi. See raamat on sama kategooria lugemisvara nagu veel varasemal ajal oli Ida Savi “Saiad, pirukad, koogid”. Aga mitte sellest ma ei tahtnud rääkida. Seekord raamatut kätte võttes tuli mul seda sirvides esmakordselt pähe, et kui see on nr 2, siis mida küll sisaldas raamat nr 1. Guugel teatas mulle enam-vähem, et nr 1 ei olegi, küll aga on olemas nr 3. Mõistus saab otsa püüdes mõelda, mis nad sinna nr 3 veel toppisid, nr 2 on ju kõik olemas!

Põhiliselt on seal muidugi olemas megalihtsad (võiks öelda isegi imelihtsad) koogid kuhu saab vajadusel päris palju marjauputuse marju ära utiliseerida (see oli mu mäletamist mööda üks põhilisi põhjuseid miks ma kooke küpsetasin).

Kolme sõstra kook (originaalis peenutseva nimega Kuningannakook)

  • 5 dl keefiri
  • 5 dl suhkrut
  • 8 dl jahu
  • 1 tl soodat
  • 200 g sulatatud võid
  • 1 tl vaniljeekstrakti
  • 1/2 tl soola

Katteks

  • sõstraid (või ükskõik mis marju, marjade segu, tegelikult sobiks ilmselt ka õun vms)
  • 3 spl suhkrut
  • 1 1/2 spl kartulijahu (kartulitärklist, võib ka maisitärklist, mitte segi ajada maisijahu või -mannaga)
  1. Eelkuumuta ahi 200°C
  2. Sega keefir, suhkur, jahu-sooda segu, sulatatud või, vaniljeekstrant ja sool suures kausi ühtlaseks möksiks
  3. Kata suur ja kõrgemate servadega ahjuplaat küpsetuspaberiga. Siin tegin ma seekord olulise vea, kuigi mul oli udune mälestus, et see on üks suuremat sorti kook, ma siiski otsustasin, et ma ei lähe õue jäänud suurele ahjuplaadile järgi (sest oli öö, muru jube pikaks kasvand ja märg) vaid topin selle ära väiksemale pannile. Väiksem pann tähendab paksemat kooki, mis omakorda tähendab paisumist, mis võib viia selleni, et koogiservas olevatest marjadest mõned otsustavad kuidagi eriti kõrbema minna. Ja lisaks mida väiksem kook, seda vähem pinda kuhu neid va marju laotada. Seega valige panni suurust hoolega, palun.
  4. Sega marjad suhkru ja tärklisega ning vala taignale.
  5. Küpseta 20-25 minutit
  6. Jahuta veidi ja serveeri.

Ja nüüd tuleb selline plasspilt kah, sest noh. Inimene õpib kogu elu ja praegu õpin vale objektiiviga pildistama 😀

Söögem kooki siis

Söögem kooki siis 

Lihtsuses peitub…

…ilu, elu või õlu. Ei tea. Aga tänased nurina minutid lähevad kesklinna sööklale, kus eilne menüü oli umbes selline:

  • smooritud sealiha porrukastmega
  • metsamehe pajaroog (see on veiseliha tumedas kastmes, pohladega)
  • sealiha-mädarõikakaste
  • külm kodujuustu-heeringakaste
  • porgandi-kohupiimavorm (wtf?)

Saage aru, see on selline koolisöökla-laadne urgas ühes keldris. Saab kombineerida lisandeid (kui on hea päev saab ka tatart) ja salateid (näiteks kõrvitsa või peedi-marineeritudkurgi, või hiinakapsa), leib on tasuta (selline lihtne leib, Madise vm ja peenleib ja sai, ilma mingite trikkideta) ja müüakse ka herkuloputru ning muna majoneesis. Ning reedeti on pannkoogid. Ja eile vaatasid pearoogade alt siis sellised asjad vastu. Mul käis tuline jutt südame alt läbi, et nüüd on “kurmeed”* tegema hakand…

Loodetavasti mitte. Aga see andis hää tausta kirjutamaks millegist nii piinlikult lihtsast, et lihtsalt piinlik on. Põhimõtteliselt soovitan ma nüüd teil süüa küpsisepuru, jogurtit, külmunud marju ja mett. Ja mõtleks, et veel mõned aastat tagasi ma ei olnud marjade külmutamisest eriti vaimustunud. Ma ei osand nendega tõesti midagi kuigi mõistlikku ettevõtta. Mingil arusaamatul põhjusel külmutasin ma neid ka suhkruga. Rumal mõte. Aga noh, elu õpetab. Hea plaan on panna nendesse nr 2 karptidesse (noh Selkust ja Kaupsist saab), ilusti puhastatud, terved marjad, ilma lisanditeta. Ja siis sööd talvel kahe suupoolega. Ja kui on peenemalt vaja serveerida, siis võib teha sellise asja.

...

Inspiratsiooon on Nigel Slaterilt (Tender II, lk 1188), aga tema teeb peenemalt. Näiteks on tal fromage frais, mille ta segab jogurtiga ning laseb siis üle öö külmkapis nõrguda. Ka soovitab ta kasutada sidruni, apelsini või ingveriküpsiseid. Ja marjad on värsked. Aga ma tegin nii, et võtsin tavalisi küpsiseid (umbes 5 Digestivet ning peoga mingeid Kalevi ja Selga küpsiseid), 300 grammi. Sulatasin 75 g võid, segasin küpsisepuruga ning siis vajutasin lahtikäivapõhjaga vormi. Seejuures tuli välja, et tee või tina aga erinevalt Slaterist, ei oska ma seda kogust puru 22 cm diameetriga vormi ära mahutada. Ma arvan, et piisaks ka 200 g küpsistest ja 50 g võist. Vormi surutud puru panin pooleks tunniks külmkappi. Edasi ei olnudki muud kui võtsin selle Kreeka vanamehe pildiga jogurti, segasin läbi ja plätserdasin tahkunud küpsisepõhjale. Vaba käe ja suure kunstiande koostööl puistasin jogurti peale külmutatud valgeid sõstraid ning lõikusin importmaasikaid. Peale niristasin mett.

...

Ja  7 minutit hiljem oli sest koogist saanud mälestus…

——

*kurmee on nagu nati inside joke, ma ei oskagi seda seletada.