veis

Veiseliha austrikastmes ehk

arenguruumi veel on. Kuna mul (nii uskumatu kui see ka tunduda ei võiks) haigutab Hiina köögi alase kirjanduse kohapeal raamatuhunnikus (sest riiulit veel pole) päris korralik auk (Linda Petti Hiina köök on ikka pigem selline humoristlik lugemine), siis ma kammisin interneti. Ja mõtlesin, et sellega saaks ma ehk ikka hakkama:

Nu, läbi häda. Ää söödi kõik, halba sõna ei öelnud keegi aga ise tunnen, et harjutada tuleb veel 🙂

 

 

 

 

Advertisements

Vitello tonnato

Vitello tonnato ehk maakeeli keedetud vasikaliha tuunikalakastmega olevat üks väga tuntud Itaalia toit. Tõstku käsi, kes seda teadis.

Vitello tonnato retsepte on väikeste varieeringutega, nagu ikka selliste igipõliste toitude puhul, üks tubli triljon. Saadud lõpptulemuse välimus on samuti üsna mitmekesine (pildiotsingu olen te eest ära teinud siin). Lugesin siis paar päeva erinevaid retsepte ja suundusin (tõsi, juba ette murelikult) turule vasikaliha otsima. Üks putka seda seal sellise nime all ka müüb, aga ilmselt oli laupäeva hommikul kell 11 juba liiga hilja. Järel olid ainult sobimatud tükid. Tuli optimeerida ning ostsin “noorlooma”. Kui ma nüüd õieti olen arusaanud, siis peaks see “vasika” ja “looma” vahepealne variant olema (?)

Koju jõudes lugesin veel veidike tarvilikke juhendusi ning siis otsustasin, et tuleb minna tagasi sinna kust asi minu jaoks algas – sellesse blogisse. Ma kinnitan, õpetus on täiesti adekvaatne, ma tegin kõik nii kuis kästud*. Ning tuli megahea.

Üldiselt majoneesi pildistamine pole mu tugevaim külg. Ja mustreid kapparitest ma seekord ka ei ladnudnud. Aga kui tulevad pidustused ja bakhanaalid (loe: ema sünnipäev), siis võib olla õnnestub mõni seeditav klõps teha. Küsimus on nüüd selles, et kas peaks järgneva kahe päeva jooksul tegelema vasikaliha jahiga? Kahtlustan, et siin kandis ongi tõenäoliseim võimalus seda saada, jahile minna…

————

*Ainult nagu pildilt näha, ladusin lihalõigud veidi üksteise peale. Seda pole tarvis nõnna teha. Hea on ikka kui kaste kenasti kogu lõigu katab.

Beef. Wellington ja tema kummarid

Ma ei saa pealkirjaks panna “tegin beef Wellington‘i“, sest see oleks tugev over statement. Heal juhul veiseliha taignas Wellingtoni moodi (but without his boots on). Vabandused ette ja taha, täna tuleb täiesti iseenesest kuidagi kakskeelne see värk.

Ühesõnaga võrrandi algandmetesse kuulusid – veiseliha (mitte miski peen tükk, vaid mingi siseküljetagaosaalumisetükiüleminepool vms), seened ja taigen (mis kolmapäeval oli veel lehttaigen kuid neljapäevaks pigem muretaigna konsistentsi saavutanud). Gordon Ramsey (vt juutuubist) maailmas on kõik väga lihtne. Ja ega kurta ei saa, oli kah. Ainult tuli veidi improviseerida, mul nimelt ei olnud seda peent sinki ja ega talurahvale polegi tarvis, kapsalehed käisid sama hästi 🙂

Tulem oli väga hea, minu meelest just piisavalt roosa ning täitsa pehme. Veiseliha võiks kohe tihemini süüa 🙂

Corned beef

Mu väike vennake nuiab, et ma ikka kirjutaks sellest 12-ne päeva lihast. Aga ma pole viitsinud.

Idee, retsept ja kogu au kuulub sellele blogijale siin. Põhimõtteliselt on tegemist soolalihaga, aga mitte sellises traditsioonilises eestlaslikus vormingus (a la soolapekk). Viimasel hetkel lõin põnnama ja ostsustasin loobuda plaanist teha seda liha üle 2 kilo (6 naela on u 2,72 kg) ning vähendasin koguseid poole võrra. Ühtlasi pole ma 100% kindel, et lihatükk mille ma turult ostsin (sest poest pole lootustki ilusas karbis sellist käntsakat leida) on see mida nimetatakse brisket‘iks. Tegelikul muidugi ilmnes mu uurimustöö tulemusena, et brisket võib ka erinevaid asju tähendada – Ameerika variant ja Briti variant, kindlasti on Eesti talunikel sellest veel oma arusaam.

Pärast koguste poolitamist ja mõningat modifitseerimist nägi retsept välja selline:

  • 1,3 – 1,4 kg veiseliha
  • 1,9 l vett
  • 177 g soola
  • 50 g pruuni suhkrut
  • 5 loorberilehte
  • 4 küüslauguküünt
  • 1 pulk kaneelikoort
  • 1 spl kollaseid sinepiseemneid (oleks pidanud olema pooleks pruunidega, viimaseid mul ei olnud)
  • 1 spl viie pipra segu (oli olemas jahvatatud kujul, lisasin veel ilupärast natuke rosé pipart ja kadakamarju)
  • 1/2 spl terapipart
  • 1/2 spl salpeetrit (KNO3)
  • 1/2 spl koriandrit
  • 1/4 spl kardemoni
  • 1 spl tilliseemineid
  • 1/2 tl muskaati
  • 1/2 tl sellerihelbeid (kuivatatud sellerit)
  • 1/2 tl nelki

Tähtaniis jäi ära. Mul küll on olemas mõned tähtaniisi tähed, aga tuli välja, et selle klaaspurgi kaas, milles need asetsevad, on igaveseks suletud ning mina ei hakka seda aniisi nimel lõhkuma.

(veel …)